Palavate ilmadega peaksid kuumarabanduse suhtes olema eriliselt ettevaatlikud väikelapsed, üle 65-aastased inimesed ning need, kellel on probleeme ülekaaluga või kes põevad kroonilisi südamehaigusi kõrgvererõhutõbe.
Kuumus võib olla kurnav ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletusi.
Parim viis kuumarabanduse vältimiseks keskpäeval jahedates siseruumides püsimine. Vanemaealiste õues toimetamised võiksid jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse, sama nõuanne ka väikelaste puhul. Kuuma ja intensiivse päikesega tuleb väljas kanda peakatet ning tarbida keskmisest enam vedelikku. Kindlasti tuleb jälgida lapsevankris olevaid imikuid, sest vanker võib valesse kohta jättes väga kuumaks minna.
Samuti ei tohi kuumade ilmadega jätta autosse ei inimesi ega loomi, sest auto sisetemperatuur kerkib kiiresti.
Organismi vedelikukaotuse vältimiseks tuleb vedelikku tarbida tavapärasest rohkem, janu kustutamiseks on soovitatav juua gaasita mineraalvett. Kuuma ilmaga ei ole soovitatav tarbida organismist vedelikku välja viivat kohvi või alkoholi. Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA- kui UVB-kiirguse eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid, samuti saab end päikese eest kaitsta heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille kandes.
Eesti tingimustes peetakse äärmuslikuks kuumuseks olukorda, kui õhutemperatuur kerkib üle 25 kraadi.
Millal on tegu kuumarabandusega?
Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kui esmaabi ei osutata piisavalt kiiresti, võib kuumarabandus põhjustada püsiva puude või halvemal juhul koguni surma.
Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:
- kõrge kehatemperatuur (üle 39° C);
- punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud);
- pulsisageduse kiirenemine;
- tuikav peavalu;
- peapööritus;
- iiveldus;
- meeltesegadus;
- teadvusetus.
Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:
- toimetage kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;
- jahutage kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid. Näiteks paigutage inimene jaheda dušši alla, pritsige aiavoolikust jahedat vett või niisutage teda jahedasse vette kastetud käsna või märgade jahedate rättide või paberiga, võimalusel lehvitage talle jahedamat õhku;
- mõõtge aeg-ajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätkake tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.
