Teejuht 2019
Neljapäev, 16. August
 

Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist

Autor
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Eestlastel on raha rohkem, kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardit euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10 protsendi jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma. Kahjuks pole Euroopa keskpanga arvates majandus veel sugugi nii heas seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib. Läbi finantssüsteemi toiduahela, väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha täna intresside näol suurt midagi. Vastupidi – kiire elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama.

Kuigi aina enamate kaaskodanike peamiseks eesmärgiks on saanud vaimsete rikkuste kogumine, juhindub enamus siiski veel materialistlikest huvidest, soovides suurendada oma rahalist jõukust. Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse teisi võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul. Näib, et parim rakendus inimese säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu hakata teenima. Pikantseks muudab loo muidugi see, et peamised üürnikud, 20-30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Aga ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb. Kel hammas kinnisvarale peale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega. Krüptorahavaimustus on korrelatsioonis Bitcoini hinnaga taandumas, kuid 21. sajandi kullapalavik ei ole veel kindlasti lõplikult läbi. Jätkuvalt on populaarne kiirlaenude andmine neile, kelle käsutusse pangad hoiustajate raha lubada ei julge – ilusama terminina tuntud kui peer-to-peer lending.

Veel samal teemal

Kas tee rikkuseni on leitud? Jõukamate riikidega võrreldes on eestlaste eelistused siiski üsna eripärased. Meie varades domineerib raha ja kinnisvara. Erinevate "põnevate" investeeringute osakaal on veel tagasihoidlik, kuid nende kasvutempo kiire. Seevastu on heaoluriigi poolt hellitatud põhjamaalased leidnud, et parim viis rikkuse säilitamiseks ja juurde teenimiseks on hoopis investeerimine väärtpaberitesse.

Tõsisemalt rääkides näib, et finantshariduse omandamiseks tuleb läbi teha veel nii mõnedki pöörded majandustsüklis. Eelmine kriis andis eestlastele väärtusliku õppetunni laenamise osas, kuid muutis ebakindlaks ka finantsturgude suhtes. Maailma senine ajalugu on aga näidanud, et ilma raha finantsturgudele usaldamata, ei ole võimalik säästude väärtust ajas kasvatada. Kuigi alternatiivsed investeerimisvõimalused toodavad täna kõrgeid tootluseid, siis on kõrge intressi teine pool alati kõrge risk, mis hetkel, kui tsükkel pöördub, kindlasti ka reaalsuseks saab. Et lõpetada positiivse noodiga – ehk pakub eestlaste rahas hoitud rikkus järgmise kriisi madalpunktis soodsa ostuvõimaluse.

  • Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
  • Allikas: SEB Pank
Teejuht 2019

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Soovitused autoga reisijale 08.08.2018

    Kuigi autoga läbi Euroopa sõitmine on tehtud lihtsaks, peaks välismaale minemise siiski hoolikalt ette planeerima ja läbi mõtlema.  Hooldus ja ülevaatus enne reisi  Euroopasse reisimine tähendab reeglina tuhandete kilomeetrite läbimist. Seet&ot ...
    Loe edasi..

  • Töösuhted nüüd ja sajand tagasi 03.08.2018

    Vastuseisust hoolimata on töösuhteid aina enam ja täpsemalt reguleerima hakatud. Kui võrrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid tänastega, siis tuleb tunnistada, et üldpõhimõtted on paljuski püsinud sarnastena.Esimesed töökaitseseadused võeti vastu Inglismaal 1802. aastal. Sellega seati sisse alaealistele puuvilla- ja villatööstuses 12-tunniline tööpäev ning keelati ära nende öötöö. Seni polnud harvad ka üle 16 tunni ulatunud vahetused.Vajaduse selgema reguleerimise järele tingis ka asjaolu, et tööle võeti väga noori lapsi, töötingimused olid rängad ning päevad pikad. See tõi omakorda üldised terviseprobleemid ning varajased invaliidistumised. Nii parandasid paljud riigid järgemööda töölisklassi töötingimusi selgete reeglite kehtestamisega.
    Loe edasi..

  • Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik 01.08.2018

    Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused?
    Loe edasi..

  • Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris 01.08.2018

    Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.
    Loe edasi..

  • Mida tippjuhid päev otsa teevad? 23.07.2018

    Tippjuhtidesse suhtutakse sageli suure imetluse ja aukartusega. Kümnetesse miljonitesse ulatuv teenistus, sagedased reisid eralennukiga, mõjuvõim poliitikas – see ja palju muud tuleb pähe, kui mõelda näiteks Tim Cook’i või Jeff Bezos’i mõõtu juhtidele. Samas ununeb sageli, et globaalse haardega suurfirma igapäevane juhtimine on tegelikult vastutusrikas töö, sest tulemusi ootavad kliendid, investorid ja töötajad ning huvi tunneb ka meedia. Kui palju me aga tegelikult teame sellest, kuidas tippjuhid oma päevi sisustavad?
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • swissotel
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257354  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
96  Koolitust
22235  Artiklit
52819  Registreerunud kasutajat
36234  Nädalakirja tellijat
33339  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017