auto koolitus
Kolmapäev, 20. Juuni
 

Iga-aastane kutsumata külaline - gripp

Gripihooaeg on selleks korraks läbi. Suveks gripp taandub, kuid ilmade külmenedes ja päevade lühenedes hakkab see taas jõudu koguma. Gripp on viirushaigus, mis ilmub järjekindlalt igal aastal ja viib tõvevoodisse miljoneid inimesi kogu maailmas.

Sada aastat tagasi tegi gripp suurt laastamistööd. Aastatel 1918-1919 üleilmselt möllanud grippi nakatus 1/3 maailma rahvastikust ja haiguse tagajärjel suri ligi 50 miljonit inimest. Seda pandeemiat tuntakse Hispaania gripina. Erakordne oli asjaolu, et sellesse grippi surid muidu hea tervisega 20-40-aastased inimesed. Esimene gripivaktsiin loodi 1935. aastal, laiemalt hakati gripivaktsiine kasutama USAs 1940datel.

Tänapäeval on maailmas igal aastal pea 650 000 gripiga seotud surmajuhtu. Grippi suremus on eriti suur nii laste kui 75+ vanuserühmas ja seda peamiselt maailma vaesemates piirkondades. Euroopas aga haigestub igal talvel grippi 4-50 miljonit inimest, suvel on mõned üksikud, peamiselt ekvatoriaalsest piirkonnast imporditud grippi haigestumised.

Gripiviirus levib kergesti inimeselt inimesele, kuid grippi haigestumist saab vältida mitmeti. Ühe võimalusena soovitatakse gripi vastu vaktsineerimist. Gripivaktsiin hakkab mõjuma umbes kaks nädalat peale süstimist ja pakub kaitset peaaegu aasta jagu. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab iga-aastast gripisüsti lastele vanuses 6 kuud kuni 5 aastat, rasedatele, kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, vanuserühma 65+ kuuluvatele ning kõigile tervisetöötajatele. Vaktsiini peamine eesmärk on teadlaste sõnul epideemia vältimine. Samuti ei jääda vaktsineerituna grippi haigestudes nii raskelt haigeks kui vaktsineerimata oleks jäädud. Ka aitab gripivaktsiin piirata gripilevikut, sest mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem grippi levitatakse ning kaitstakse seeläbi neidki, kes on vaktsineerimiseks liiga noored või liiga haiged.

Kuid andmed 2008.-2015. aastate gripihooaegadest näitavad, et pooltes Euroopa Liidu riikides oli ainult iga kolmas 65+ vanune vaktsineeritud gripi vastu. Vaktsineerimata oli ka 40% kroonilistest haigetest, samuti oli madal rasedate vaktsineerimise osakaal, jäädes alla 10%. Vähest huvi vaktsineerimise vastu seostatakse nii gripivaktsiinide kättesaadavuse kui ka vähese usuga vaktsiini tõhususse. Näiteks Šotimaal vaktsineerisid end tänavusel gripihooajal vähem kui pooled tervisetöötajatest (pisut üle 40%), peamise vaktsineerimata jätmise põhjusena toodigi välja just gripivaktsiini ebaefektiivsus.

Igal aastal ringlevad erinevad gripiviiruste tüved ja tüübid, gripihaiguspuhangute "peasüüdlased" on A ja B-tüüpi gripiviirused. Teadlased püüavadki ennustada ja valida nende paljude ringlevate viiruste seast eelseisvaks gripihooajaks võimutsevaid gripitüvesid, et uuendada gripivaktsiin just ringlevatele viirustele vastavaks. Paraku on aga võimatu gripivaktsiinitüved ja rahva seas ringlevad gripitüved omavahel täielikult klappima panna, sest ringlevad gripitüved muutuvad kogu hooaja vältel.

Täna teavad teadlased gripist endi sõnul "vähem kui 10 aastat tagasi". Aastakümneid arvati, et gripivaktsiin töötab suurepäraselt, testid näitasid pidevalt vaktsiini 70-90% tõhusust. Need uuringud põhinesid aga eksitaval metodoloogial. Gripivaktsiini tõhusus varieerub aasta-aastalt, jäädes "heal aastal" 50-60% vahele, kuid aastatel, mil ringleb H3N2 gripitüvi, nagu tänavu, näib vaktsiini tõhusus madal olevat.

Teadlased põhjendavad gripivaktsiini vähest tõhusust nii H3N2 gripitüve kiire muteerumisega rahva seas levimisel kui ka näiteks kanamunadega. Nimelt kasvatavad vaktsiinitootjad gripiviiruseid vaktsiinidesse "vanamoodsalt" kanamunades. Kuigi gripivaktsiinide tootmise moodsam arendus on USAs juba litsentseeritud, ei ole veel päris selge, kas need moodsalt toodetud vaktsiinid pakuvad samasugust kaitset gripi vastu, kui muna-meetodil loodud vaktsiinid.

Lisaks on muna-meetodi kasutamine vaktsiinitootjatele ka odavam. Teadlaste sõnul võib aga just H3N2 gripitüvi munades muteeruda ega sobitu hiljem hästi vaktsiini. Samas arvatakse, et "muna ei räägi veel kogu lugu" ja on rida teisi lisapõhjusi, mis on seotud näiteks viiruse keerukusega ja inimeste reageerimisega sellele. Samuti on teadlased võtnud südameasjaks universaalse ja pikaaegset kaitset pakkuva gripivaktsiini väljatöötamise.

Paljud teadlased ei julge gripivaktsiinide teemal avalikke arutelusid pidada, sest kardavad õhutada antivaktsineerimist. Tänu sotsiaalmeediale, avaliku elu tegelastele ja arvamusliidritele on vaktsineerimisvastane liikumine hoo sisse saanud just viimase paari aastaga. Lapsevanemad otsustavad laste vaktsineerimist kas edasi lükata või hoopis tegemata jätta. Põhjustena tuuakse näiteks mure lapse veel väljakujunemata immuunsüsteemi pärast või ollakse arvamusel, et vaktsiini kõrvalnähud on haigusest jubedamad.

Ka tõstetakse esile meditsiini usaldamatust ning soovimatust olla ravimi- ja vaktsiinifirmade tuluallikaks. Näiteks põhjendatakse mittevaktsineerimist ka sellega, et vaktsiinis peituvad tervisele ohtlikud säilitus- ja lisaained ning gripp pole eluohtlik haigus, mille põdemine on pigem tervise seisukohalt hea. Internetis antakse ka terve hulk soovitusi, kuidas vaktsiinist keeldumist arstile viisakalt selgitada, hõlmates muuhulgas vastuseid nagu "ma ei kuulu riskirühma", "soovin kestvamat lahendust", "ma ei tea, kas see süst on tõhus või mitte".

Gripihooajal gripisüstita tervena püsimiseks soovitatakse pesta hoolega käsi, taskuräti puudumisel pühkida nina varrukaga ja hoida käed eemale oma suust, ninast, silmadest. Veelgi tõhusam on immuunsüsteemi tugevdamiseks tarbida piisavalt puhast vett (vähemalt 8 klaasi päevas), toituda tervislikult (nt süüa värskeid puu- ju juurvilju), võimelda (ka lihtsalt trepist käimine ja jalutamine läheb arvesse), end välja puhata (eeldab tööasjade, arvuti, TV ja nutiseadmete magamistoast välja viskamist), vähendada stressi ning tarbida D-vitamiini.

Mitmetes Euroopa riikides on pikka aega eelistatud soovituslikku vaktsineerimist, kuid viimase aja leetrite puhangute valguses on paljud riigid hakanud karmistama oma vaktsineerimisreegleid. Näiteks muutsid Itaalia ja Prantsusmaa alles hiljuti laste vaktsineerimise kohustuslikuks, Rumeenia läheb peagi sama teed. Neid kolme riiki kutsutakse 21. sajandi kohustusliku vaktsineerimise "testriteks".

Kõigis neis riikides on kohustuslik vaktsineerimine tekitanud rahva seas meeleavaldusi ja teravat kriitikat. Vaktsineerimise kontrolli on tõhustanud teisedki riigid, näiteks peavad lapsevanemad esitama Saksamaal nüüd tõendeid lapse vaktsineerimiste kohta lapse lasteaeda panemisel. Ka Suurbritannias arutleti eelmisel aastal kohustusliku vaktsineerimise teemal.

Harilikult on laste vaktsineerimata jätmise eest ette nähtud trahvid ja karistused lapsevanematele, kuid näiteks Austraalias saavad trahvi ka lasteasutuste juhid, kes vaktsineerimata lapsi oma asutustesse võtavad.

Gripivaktsiiniga on olukord teistsugune. Suuremas osas USAs ja Kanadas on gripivaktsiin soovituslik kõigile üle 6 kuu vanustele, kuid USA mõnes osariigis on laste iga-aastane gripivaktsineerimine kohustuslik. Ka Rootsis oli kohustusliku gripivaktsineerimise ettepanek arutlusel, kuid idee ei leidnud toetust. Soomes peavad aga 2018. aastast tervishoiu ja sotsiaalhoolekande töötajad end vaktsineerima muuhulgas ka just gripi vastu.

Gripp on salakaval haigus, mis ei kao kuhugi, vaid ilmub igal aastal uuesti. See, milliseid "relvi" grippi haigestumise vastu kasutame, sõltub meist endist.

  • Autor: Laura Mägi
  • Allikas: Bioneer
Seotud märksõnad: huvitavat lugemist
tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Tätoveerimine ja augustamine 12.06.2018

    Tätoveering on püsiv nahakaunistus, mis koosneb torkeaukudest, millesse kantakse spetsiaalse masinaga värviline tint. Tätoveeringu muudab kauakestvaks see, et tinti ei süstita epidermisesse ehk marrasknahka, vaid sügavamale nahka – dermisesse. Keha augustamise (body piercing) puhul surutakse nõel läbi augustatava kehaosa ja seejärel asetatakse paigale soovitud ehe.
    Loe edasi..

  • Noorte teekond läbi sajandi töö ja karjääri suunal 11.06.2018

    Iga noore tööalane karjäär algab hariduse omandamisega. Tuleb ammutada hulgaliselt üldteadmisi, harjutada eriilmeliste ülesannete lahendamist, õppida ennast tundma, uurida tööturu- ja haridusvõimalusi ning seejärel selgitada välja endale sobivam eriala. Sellel teekonnal on noori viimase saja aasta jooksul toetanud erinevad koolisüsteemid ning karjäärinõustamine.
    Loe edasi..

  • Kes on jõukas inimene? 05.06.2018

    Paljud meist on üles kasvanud teadmisega, et kui näha kõvasti vaeva ja teha palju tööd, siis saab ka jõukaks. Tegelikkus aga nii must-valge pole. Tänapäeval ei tule kellelegi enam üllatusena, et nii nagu traditsioonilisel viisil karjääriredelil ülespoole roninud inimesel on ka üliõpilasel või kassatöötajal võimalus saada rikkaks. Seega tee jõukuseni ei kulge alati sama valemi järgi.
    Loe edasi..

  • Iga kümnes laps kogeb materiaalset ilmajäetust 04.06.2018

    Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.
    Loe edasi..

  • Kas Sa oled kulutamissõltlane? 29.05.2018

    Palju on inimesi, kellel on väga täpne ülevaade oma sissetulekutest ja väljaminekutest. Sama palju on inimesi, kes laveerivad igakuiste kulu-tulu ridade vahel kõhutunde alusel. Nende seas on nii mõnigi, keda valdab iga kuu lõpus hämming, kuhu küll raha kadus. Kui Sinulgi on tunne nagu raha sulaks käes, siis tasub peeglisse vaadata ja mõelda, äkki oled Sa kulutamissõltlane?
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256127  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
80  Koolitust
22350  Artiklit
52736  Registreerunud kasutajat
36242  Nädalakirja tellijat
33390  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017