Teejuht 2019
Neljapäev, 16. August
 

Mida tippjuhid päev otsa teevad?

Värskest uuringust selgub, et juhid veedavad suurema osa ajast koosolekutel, magavad keskmisest vähem ning veedavad liiga palju aega meilidega.

Tippjuhtidesse suhtutakse sageli suure imetluse ja aukartusega. Kümnetesse miljonitesse ulatuv teenistus, sagedased reisid eralennukiga, mõjuvõim poliitikas – see ja palju muud tuleb pähe, kui mõelda näiteks Tim Cook’i või Jeff Bezos’i mõõtu juhtidele. Samas ununeb sageli, et globaalse haardega suurfirma igapäevane juhtimine on tegelikult vastutusrikas töö, sest tulemusi ootavad kliendid, investorid ja töötajad ning huvi tunneb ka meedia. Kui palju me aga tegelikult teame sellest, kuidas tippjuhid oma päevi sisustavad.

Tuleb välja, et üsna vähe. Uuringuid pole sel teemal kuigipalju tehtud. Asja väljaselgitamiseks asusid Harvard Business School’i majandusteadlased Michael E. Porter ja Nitin Nohria 2006. aastal uurima, kuidas kasutavad suurte ettevõtete tippjuhid oma aega ühes kvartalis. Uurimuse näol on tegemist esimese omalaadsega, kus on vaadeldud suurfirmade juhtide ajakasutust pikema aja vältel. Ettevõtted, mida uuritavad juhtisid, olid valdavalt börsil kaubeldavad ning nende keskmine aastakäive oli uuringuperioodi jooksul 13,1 miljardit dollarit. Kuna Porter ja Nohria koolitavad igal aastal kümneid äsja uues firmas alustanud juhte, jagasid nad tulemusi ka juhtide endaga ning andsid neile soovitusi aja paremaks planeerimiseks.

Tippjuhtide päevade jälgimisel olid teadlastele abiks juhtide assistendid, kes hoidsid oma ülemuste ajal silma peal 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. 27 tippjuhi, nende seas kahe naise ja 25 mehe ajakasutuse põhjal tehtud tulemusi ja järeldusi esitati ajakirja Harvard Business Review hiljutises numbris. Muu hulgas tuli uuringust välja ka see, kuidas veedavad juhid oma vaba aega ning kuidas õnnestub neil leida ihaldatud töö- ja eraelu tasakaal – midagi, mille poole püüdlevad ilmselt kõik tööinimesed.

Järgnevalt toome välja uuringu põhilised järeldused ning vaatame, kas tippjuhtide ajakasutusest on meil kõigil midagi õppida või hoopis millestki hoiduda.

Tööd tehakse palju

Esiteks tuleb tõdeda, et suurte firmade juhid töötavad tõesti palju. Nende keskmine tööpäev vältab 9 tundi ja 42 minutit, mis on aga ära jaotatud kõigi nädalapäevade, mitte vaid argipäevade peale. Äriasjad olid tippjuhtidel käsil ka nädalavahetustel ning puhkuste ajal: keskmiselt 3 tundi 54 minutit ja 2 tundi 24 minutit päevas. Juhtide keskmise töönädala pikkus oli uuringu andmeil 62 ja pool tundi. Töö ja sellega seotud sõidud ning reisimine neelab suurima tüki juhtide ajast: 41%.

Ehkki tippjuhtidele alluvad otseselt sajad teised alam- ja keskastme juhid, näitavad uuringutulemused nende ränka töörabamist. Porteri ja Nohria arvates on selle põhjuseks tegevjuhi roll: firma töötajad, juhatus ja nõukogu, aga ka investorid, kliendid, meedia jne soovivad kõik juhiga kontakti saada. Juhtidel pole ka võimalik kõiki ülesandeid delegeerida, sest alluvad vajavad siiski suuniseid, toetust ning otsuseid – sageli saavad need tulla vaid kõige kõrgemalt tasemelt.

Teiseks tuli uuringust välja, et kuigi juhtide töögraafik on pingeline, teadvustab neist enamik piiride seadmist ning vajadust leida aega nii pere ja sõpradega suhtlemiseks kui ka tervise eest hoolitsemiseks. Paraku magab keskmine tippjuht vähem kui keskmine eestlane: juhid saavad und nautida keskmiselt 6 tundi ja 54 minutit ööpäevas, samas kui mõne aja eest ilmunud uurimuse põhjal magas eestlane 7 tundi ja 40 minutit. Kiirete päevade ja reiside ajal tuleb aga ette ka täistööpäeva alustamist vaid kolmetunnise une pealt, nagu näitab ühe uuringus osaleja, 7 miljardi dollari väärtusega lennundusfirma Spirit AeroSystems’i tegevjuhi Tom Gentile’i töönädal.

Keskmiselt kuus tundi päevas on aga juhtidel sellist aega, kus nad on küll ärkvel, aga ei tööta. Osa sellest ajast, umbes kolmveerand tundi päevas kulub trenni tegemisele. Enamikul uuritavaist on ka regulaarsed treeningurežiimid. Ülejäänud vaba aja veedavad juhid perega (keskmiselt kolm tundi) või tegelevad mõne hobiga (2 tundi ja 6 minutit), leides vahel aega ka lihtsalt telerivaatamiseks. Samas selgus, et tiheda graafiku üks suur miinus on ebapiisav aeg enese arendamiseks. Tippjuhtidelt oodatakse tavaliselt tulemusi ja seda kiiresti, mis tähendab, et nad peavad end pidevalt vormis hoidma ja olema kursis oma valdkonna uuendustega. Kui aga selja taga on kohtumisi täis päev ning homne tuleb täpselt samasugune, on lihtne mõista, kuidas enesearendus võib tagaplaanile jääda.

E-kirjadest on raske hoiduda, aga püüdma peaks

Kolmandaks tasub välja tuua, et lõviosa juhtide tööst käib näost näkku. Inimestega kohtumine ja otse suhtlemine võtab nende tööajast 61%, samas kui telefonikõned ja kirjalik suhtlus kulutavad 15% ajast. 24% ajast töötavad juhid elektrooniliste kanalitega, nagu näiteks e-kirjad ja kiirsuhtlus. Uuringu autorite meelest on selline ajajaotus mõistlik, sest näost näkku suheldes saab juht kõige tõhusamalt protsesse mõjutada ning teada, kuidas asjad ettevõttes tegelikult kulgevad. Samuti on see hea võimalus kolleegide ja alluvate toetamiseks ning juhendamiseks.

Üks asi, mida tasub kõrva taha panna ilmselt kõigil, on Porteri ja Nohria skeptilisus e-kirjade suhtes. Kuigi teoorias peaksid e-kirjad aitama tõsta produktiivsust, võib neil sageli olla hoopis vastupidine mõju. Uuringust selgub, et juhte pannakse sageli e-kirjade koopiareale, kus neil poleks tihti üldse tarvis olla. E-kirjad segavad töötegemist, pikendavad tööpäevi ning pärsivad mõttelendu vajavaid arutelusid. Samas on neid keeruline vältida, sest neile mittevastamist võetakse teinekord ebaviisakusena. Tuleb aga välja, et ka tippjuhtidel ja nende assistentidel on keeruline kirjade liikumist hallata ning head tavad on siin alles kujunemas. Juhtidel tasub aga mõelda, et nende käitumine e-kirjadega mõjutab tervet organisatsiooni: kui juht kirjutab kirju hilisõhtul, nädalavahetustel või koguni puhkuse ajal, võivad alluvadki tunda survet sama teha.

Neljandaks torkab silma, et suurema osa tööajast veedavad juhid koosolekutel. 72% tööl oldud ajast on juhid mõnel koosolekul ning keskmiselt tähendab see nädalas 37 erineva pikkusega kohtumist. Enamik neist koosolekuist (32%) on tunniajased ning suur osa (23%) veelgi lühemad ehk pooletunnised. Samas on küllaltki sageli (21%) ka 1-2-tunniseid ning isegi kuni 5-tunniseid koosolekuid (13%).

Koosolekute kohta oli uuringu autorite soovitus ühene: n-ö standardpikkused tasub üle vaadata ning kindel päevakord paika panna. Koosolek ei pea kestma tervet tundi, sest nii ollakse harjutud. Ühe juhi seisukoht oli aga veelgi resoluutsem: mida tahes alluvad küsivad, tuleb anda neile poole vähem aega. Kindlasti peaksid kõik tulema koosolekutele ettevalmistatuna. Stanfordi ülikooli professori Robert Suttoni sõnul on aga kõige produktiivsematel koosolekutel mitte rohkem kui viis kuni kaheksa inimest.

Õppida on kõigil

Juuresolevatelt graafikutelt saab igaüks ise juurde uurida, kellega juhid tavaliselt aega veedavad ning kui palju aega kulub strateegia peale mõtlemisele. Lõpetuseks tasub aga üle korrata põhilised soovitused, mille tippjuhtide ajakasutuse uuring välja tõi ning millest võib kasu olla meie kõigi igapäevatöös.

Esiteks tuleb seada piire ning võtta regulaarselt aega perele ja sõpradele – kui seda suudavad miljardeid dollareid väärt suurfirmade juhid, suudavad seda ka teised. Teiseks on mõistlik võtta aega sportimiseks, aga püüda leida aega ka enese arendamiseks. Kolmandaks tasub üle vaadata oma põhiline suhtlusviis kolleegidega ning vältida üleliigseid e-kirju. Neljandaks võib kaaluda koosolekute pikkuse lühendamist ning koosolekute pidamist väheste inimestega. Tippjuhtide ajakasutusest on meil kõigil midagi õppida, sealhulgas seda, kuidas mõnda asja mitte teha.

Seotud märksõnad: huvitavat lugemist, tippjuht, tööaeg
tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Soovitused autoga reisijale 08.08.2018

    Kuigi autoga läbi Euroopa sõitmine on tehtud lihtsaks, peaks välismaale minemise siiski hoolikalt ette planeerima ja läbi mõtlema.  Hooldus ja ülevaatus enne reisi  Euroopasse reisimine tähendab reeglina tuhandete kilomeetrite läbimist. Seet&ot ...
    Loe edasi..

  • Töösuhted nüüd ja sajand tagasi 03.08.2018

    Vastuseisust hoolimata on töösuhteid aina enam ja täpsemalt reguleerima hakatud. Kui võrrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid tänastega, siis tuleb tunnistada, et üldpõhimõtted on paljuski püsinud sarnastena.Esimesed töökaitseseadused võeti vastu Inglismaal 1802. aastal. Sellega seati sisse alaealistele puuvilla- ja villatööstuses 12-tunniline tööpäev ning keelati ära nende öötöö. Seni polnud harvad ka üle 16 tunni ulatunud vahetused.Vajaduse selgema reguleerimise järele tingis ka asjaolu, et tööle võeti väga noori lapsi, töötingimused olid rängad ning päevad pikad. See tõi omakorda üldised terviseprobleemid ning varajased invaliidistumised. Nii parandasid paljud riigid järgemööda töölisklassi töötingimusi selgete reeglite kehtestamisega.
    Loe edasi..

  • Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik 01.08.2018

    Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused?
    Loe edasi..

  • Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris 01.08.2018

    Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.
    Loe edasi..

  • Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist 23.07.2018

    Eestlastel on raha rohkem, kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardit euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10 protsendi jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • Ernst Young
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257354  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
96  Koolitust
22235  Artiklit
52819  Registreerunud kasutajat
36234  Nädalakirja tellijat
33339  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017