Salajane teave

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus määratleb riigisaladuse järgmiselt.

§ 3. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) riigisaladus – Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave;

2) salastatud välisteave – välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni (edaspidi koos nimetatud salastatud välisteabe avaldaja) poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt;

3) salastatud teabekandja – mis tahes objekt, millele on jäädvustatud riigisaladus või salastatud välisteave.

Riigisaladust puudutavates küsimustes pöörduge lisateabe saamiseks kaitsepolitseiameti poole (Toompuiestee 3, Tallinn 10142; sekretär 612 1400; faks 612 1401; e-post: kapo@kapo.ee; pressiesindaja 612 1406, press@kapo.ee, korrapidaja 612 1455, vihjetelefon 612 1500).

Asutusesiseseks kasutamiseks määratud teabe mõiste annab avaliku teabe seadus. Seadus määratleb nn asutusesiseseks kastumiseks määratud teabe järgmiselt.

§ 34. Piiratud juurdepääsuga teave

Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

Käesoleva seaduse alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Seaduse järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (§ 35):

1) kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe;

2) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni;

3) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist;

3¹) teabe sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset;

4) teabe kaitseväe üksuste relvastuse ja varustuse tabelite ning relvastuse ja varustuse hulga kohta, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave;

5) kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe;

5¹) teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist;

5²) teabe politsei relvastuse hulga kohta, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave;

6) teabe riigikaitselise sundkoormise kohta;

6¹) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks riigikaitseobjekti või lihtsustaks selle vastase ründe toimepanemist;

6²) teabe riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta;

7) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali;

8) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist;

9) teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta;

10) teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus;

11) teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid;

12) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;

13) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid;

14) teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta;

15) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi;

16) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta;

17) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust;

18) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt;

18¹) elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani puudutav teave;

19) seaduses sätestatud muu teabe.

Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada:

1) õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist;

2) dokumendi kavand ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist;

3) põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm);

4) tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni;

5) riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist.

§ 36. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada:

1) avaliku arvamuse küsitluse tulemusi;

2) üldistatud statistilisi ülevaateid;

3) majandus- ja sotsiaalprognoose;

4) teateid keskkonnaseisundi kohta;

5) teabevaldaja töö või tööedukuse aruandeid ning andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta;

6) riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet, välja arvatud välja arvatud delikaatsed isikuandmed või isikuandmed, mille avalikuks tulek kahjustaks andmesubjekti eraelu puutumatust;

7) tarbija huvide kaitsest lähtuvat teavet kaupade ja teenuste kvaliteedi kohta;

8) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut;

9) dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta;

10) andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta;

11) andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta;

12) riikliku või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka:

1) selle mittetulundusühingu, sihtasutuse või äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik;

2) teabe suhtes, mis puudutab eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja üleantud vara kasutamist.

Muidugi ei suuda ükski seadus anda kõiki lõplikke definitsioone ja teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisele avaldavad mõju ka teised seadused. 

Avalik teave

Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Avaliku teabe mõiste määratleb avaliku teabe seadus.  Inimesel on õigus teavet küsida mitte ainult riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, vaid ka avalik-õiguslikelt isikutelt ja eraõiguslikelt äriühingutelt, kes maksumaksja raha eest osutavad avalikku teenust.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning teised teabevaldajad peavad veebilehel avalikustama näiteks asutuse dokumendiregistri,  töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded, andmed asutuse tellitud uurimuste ja analüüside kohta jne. Täieliku loetelu kohustuslikult avaldatavast teabest sätestab avaliku teabe seaduse § 28. Viivitamatult tuleb avalikustada teave inimeste elu, tervist või vara või keskkonda ähvardava ohu kohta.

Teabe avalikustamisel peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.

Kui teil tekib küsimusi mingile teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise seaduslikkuses või teabe avalikustamisega, pöörduge andmekaitse inspektsiooni poole.