auto koolitus
Kolmapäev, 23. Mai
 

Ohud, mis meid kõiki kodus varitsevad

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg ja PZU Kindlustuse varakahjude grupijuht Marge Habakukk toovad välja 12 suurimat ohtu, mille teadvustamine aitab ennetada ja vähendada tuleõnnetusi ning nendest tekkivaid varakahjusid.

1. Valveta töötavad kodumasinad

Päästeamet ei soovita ööseks tööle panna pesu- ja nõudepesumasinat, sest juhtumid, kui järelevalveta kodumasinast on alguse saanud põleng, on kahjuks väga sagedased. Samuti ei ole soovitatav kodumasinaid käima panna ajal, mil inimesed viibivad kodust eemal. Integreeritud kodumasinate juures piiluge vahel ka köögikappide taha, sest tõenäoliselt on sinna aastatega kogunenud paks süttimisohtlik tolmukiht. 

2. Nutiseadmed

Järjest nutikamaks muutuvad seadmed toovad kaasa uued ohud. Näiteks lülitatakse elektrisaunakeris sisse nutiseadme abil kodust eemal olles, samal ajal ei kontrolli aga keegi ega kerisele või selle vahetusse lähedusse pole unustatud rõivaid või saunalina. Samuti on väga ohtlik nutitelefon või süle- ja tahvelarvuti tundide kaupa laadima jätta. Nende aku ei ole mõeldud 12 tundi vooluvõrgus olemiseks ja võib seega süttida.

3. Pikendusjuhtmed

Sageli võetakse kodumasinate ja muude elektriseadmete jaoks kasutusele pikendusjuhtmed. Nii tekib olukord, kus ühe pistikupesa taha on pandud mitu kodumasinat või ühele pikendusele liidetakse otsa veel teinegi. Niimoodi koormatakse elektrisüsteem üle, mille tagajärjel võib tekkida tulekahju. Pikendusjuhe on ajutine lahendus ja ei ole mõeldud pidevaks kasutuseks. Pikemaks ajaks kodust lahkudes võiks aga kodumasinad üldse vooluvõrgust välja ühendada.

4. Kontrollimata elektrisüsteem

Üha sagedamini on kindlustusseltside andmetel tulekahju põhjuseks elektrisüsteem. Mõelge järele, millal käis viimati spetsialist kodu elektrisüsteemi kontrollimas. Elektritööd tuleb alati tellida kutsetunnistusega spetsialistilt.

5. Enda remonditud kodumasinad

Kodumasinate remont võiks olla spetsialistide mängumaa, kuid paraku ei ole päästeametnikele kodukülastuste ajal haruldane vaatepilt, kus kohvimasina elektrijuhtme küljes on mitu teipi, millega on püütud juhet parandada. "Leidlikumad" ühendavad omavahel ka vanu ja uusi juhtmeid.

6. Küttekolded, kütmine ja puhastamine

Igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Selliseid põlenguid on võimalik ära hoida, kui korstnaid ja küttekehi regulaarselt, vähemalt kord aastas puhastada ja hooldada. Aastaringselt kasutuses olev pliit või kamin vajab ülevaatust vähemalt paar korda aastas. Ühepereelamu korstnat võivad elanikud asjakohaste teadmiste-oskuste olemasolul ise pühkida, aga kord viie aasta tagant peab seda tegema kutseline korstnapühkija. Kortermajadesse tuleb iga kord tellida kutsetunnistusega korstnapühkija. Päästeamet soovitab kütmisel järgida põhimõtet "korraga vähem, aga sagedamini". Jälgida tuleb hoolega, et siibrit liiga vara ei sulgeta.

7. Küttekollete ümbrus

Paljudes kodudes ladustatakse puuhalud otse kamina või ahju kõrvale ja ette. Päästeameti juhendil on aga selge soovitus: kui kolle on lahtine, peab ava ees olema põlevmaterjaliga vahet vähemalt 750 mm, külgedelt 150 mm. Kui küttekolle on uksega, on need numbrid 400 ja 100 mm. Lisaks ei tohi muidugi olla ahju, pliidi ja kamina läheduses mööblit, vaipu, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid.

8. Esemete ladustamine ühisruumides

Trepikoda ei ole asjade ladustamise koht. Lapsevankri, jalgratta jms asjade kortermaja trepikodades hoidmine on mugav, kuid ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab neist ohtlik takistus hoonest välja pääsemisel. Tulekahjuga kaasnev suits või elektrikatkestus vähendavad nähtavust ja nii võib asjade otsa koperdamine saada saatuslikuks.

9. Prügikast

Prügikonteinerid peaksid olema majaseinast vähemalt kaks meetrit eemal, puukuur või -riit aga vähemalt nelja meetri kaugusel. Näiteks kui visata plastikust konteinerisse ahjukuuma tuhka täis kilekott, võib see põlema panna kogu maja.

10. Suitsu- ja vinguandur ning tulekustuti pole töökorras

Suitsuandur on kohustuslik juba alates aastast 2009 ehk juba ligi 10 aastat. Aga kuigi uuringud näitavad, et inimesed peavad suitsuandurit vajalikuks, on paljudes kodudes see ikka veel puudu või ei ole töökorras. Suitsuanduri korrasolekut tuleb kontrollida vähemalt korra kuus, vajutades selle küljes olevat testnuppu ning jälgides, et anduri küljes vilgub punane tuluke. Paar korda aastas tuleb andurit tolmust puhastada, et sinna sattunud tolm ei hakkaks põhjustama häireid ning segama suitsu avastamist. 2018. aastast on gaasiseadmega kodudes kohustuslik ka vinguandur. Ohtlik vingugaas on lõhnatu ja värvitu, mistõttu ilma andurita pole võimalik aru saada, kas toas on vingugaasi. Päästeamet soovitab vinguanduri paigaldada ka majapidamisse, kus on ahjuküte või kamin. Tulekustuti pole küll kohustuslik, kuid töökorras kustuti aitab väiksemale põlengule väga edukalt piiri panna.

11. Valveta lahtine tuli

Lahtise tule allikas number üks on järelevalveta jäetud küünlad, mis võivad tuuletõmbuse või kergesti süttivate küünlakaunistuste tõttu õnnetuse kaasa tuua. Ka lahtisest kaminasuust, amortiseerunud või lahti jäetud uksega ahjust ja pliidist lendlevad sädemed võivad tulekahju algatada. Samuti tuleb hoolikas olla tule läitmisel tikkudega, mis on tuleohtlikud ka pärast kustutamist. Igaks juhuks tasub kasutatud tikk visata kas tulekoldesse, asetada mittesüttivale alusele jahtuma või kustutada näiteks kraanivee all.

12. Hooletu suitsetamine

Kahjuks saavad Eestis väga paljud tulekahjud alguse hooletust suitsetamisest, kui inimesed unustavad sigareti kustutada või teevad seda hooletult. Igal aastal nõuavad just suitsetamisest alguse saanud õnnetused mitu inimelu ja jätavad kodutuks paljud perekonnad. 

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Iga-aastane kutsumata külaline - gripp 23.05.2018

    Gripiviirus levib kergesti inimeselt inimesele, kuid grippi haigestumist saab vältida mitmeti. Ühe võimalusena soovitatakse gripi vastu vaktsineerimist. Gripivaktsiin hakkab mõjuma umbes kaks nädalat peale süstimist ja pakub kaitset peaaegu aasta jagu. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab iga-aastast gripisüsti lastele vanuses 6 kuud kuni 5 aastat, rasedatele, kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, vanuserühma 65+ kuuluvatele ning kõigile tervisetöötajatele. Vaktsiini peamine eesmärk on teadlaste sõnul epideemia vältimine.
    Loe edasi..

  • Puhkusereisi äpardustest 22.05.2018

    Reisil olles tuleb ikka äpardusi ette, kellel väiksemaid, kellel suuremaid. Kasutame just sõna "äpardus", sest kui õnnetuste tarbeks on olemas erinevad kindlustused, siis äparduste näol on tegu olukordadega, mida kindlustus ei kata, kuna neid saaksime enamasti ise vältida. Nüüd, kus puhkuste periood on lähenemas tõstame esile neist seitse levinumat, millele reisi planeerides tähelepanu pöörata, et neist ei saaks äpardused.
    Loe edasi..

  • Millist kiirabi vajavad tänapäeva töökohad? 21.05.2018

    Aastakümneid on töökohti hinnatud reaalselt mõõdetavate näitajate kaudu, nagu kõrge müügitulu, töötajate tootlikkus ja suur turuosa. Aga seoses sellega, et oluliseks on muutunud töö ja eraelu kvaliteet, mis on soodustanud kaugtöö võimaluste kasvu, peavad personalitöötajad ja juhid leidma viise, kuidas paremini toetada ja hoida töötajate tervislikku tundeelu.
    Loe edasi..

  • Lapsed vajavad koolis turvatunnet ja hoolimist 16.05.2018

    Noorematele lastele meeldib koolis rohkem ehk koolimeeldivus väheneb vanusega, Eestis enam just tüdrukute hulgas. Koolimeeldivust aitavad suurendada turvatunne koolis, sõbrad ja õpetajad, kes lapsi kuulavad ning nende arvamusest hoolivad.
    Loe edasi..

  • Olulised põhjused enda ja oma laste vaktsineerimiseks 07.05.2018

    Aprilli lõpul tähistati Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel üle maailma immuniseerimisnädalat, mis sel aastal keskendus vaktsiinide tõhususele. Vaktsineerides väldime haigestumist nakkushaigustesse ning takistame nende levikut, kaitstes sellega mitte ainult ennast ja oma lähedasi, vaid ka naabreid, töökaaslasi ja kogukonda.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • graanul invest
  • Hansaplant
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255439  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22197  Artiklit
52723  Registreerunud kasutajat
36286  Nädalakirja tellijat
33470  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017