Teejuht 2019
Esmaspäev, 20. August
 

Ohud, mis meid kõiki kodus varitsevad

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg ja PZU Kindlustuse varakahjude grupijuht Marge Habakukk toovad välja 12 suurimat ohtu, mille teadvustamine aitab ennetada ja vähendada tuleõnnetusi ning nendest tekkivaid varakahjusid.

1. Valveta töötavad kodumasinad

Päästeamet ei soovita ööseks tööle panna pesu- ja nõudepesumasinat, sest juhtumid, kui järelevalveta kodumasinast on alguse saanud põleng, on kahjuks väga sagedased. Samuti ei ole soovitatav kodumasinaid käima panna ajal, mil inimesed viibivad kodust eemal. Integreeritud kodumasinate juures piiluge vahel ka köögikappide taha, sest tõenäoliselt on sinna aastatega kogunenud paks süttimisohtlik tolmukiht. 

2. Nutiseadmed

Järjest nutikamaks muutuvad seadmed toovad kaasa uued ohud. Näiteks lülitatakse elektrisaunakeris sisse nutiseadme abil kodust eemal olles, samal ajal ei kontrolli aga keegi ega kerisele või selle vahetusse lähedusse pole unustatud rõivaid või saunalina. Samuti on väga ohtlik nutitelefon või süle- ja tahvelarvuti tundide kaupa laadima jätta. Nende aku ei ole mõeldud 12 tundi vooluvõrgus olemiseks ja võib seega süttida.

3. Pikendusjuhtmed

Sageli võetakse kodumasinate ja muude elektriseadmete jaoks kasutusele pikendusjuhtmed. Nii tekib olukord, kus ühe pistikupesa taha on pandud mitu kodumasinat või ühele pikendusele liidetakse otsa veel teinegi. Niimoodi koormatakse elektrisüsteem üle, mille tagajärjel võib tekkida tulekahju. Pikendusjuhe on ajutine lahendus ja ei ole mõeldud pidevaks kasutuseks. Pikemaks ajaks kodust lahkudes võiks aga kodumasinad üldse vooluvõrgust välja ühendada.

4. Kontrollimata elektrisüsteem

Üha sagedamini on kindlustusseltside andmetel tulekahju põhjuseks elektrisüsteem. Mõelge järele, millal käis viimati spetsialist kodu elektrisüsteemi kontrollimas. Elektritööd tuleb alati tellida kutsetunnistusega spetsialistilt.

5. Enda remonditud kodumasinad

Kodumasinate remont võiks olla spetsialistide mängumaa, kuid paraku ei ole päästeametnikele kodukülastuste ajal haruldane vaatepilt, kus kohvimasina elektrijuhtme küljes on mitu teipi, millega on püütud juhet parandada. "Leidlikumad" ühendavad omavahel ka vanu ja uusi juhtmeid.

6. Küttekolded, kütmine ja puhastamine

Igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Selliseid põlenguid on võimalik ära hoida, kui korstnaid ja küttekehi regulaarselt, vähemalt kord aastas puhastada ja hooldada. Aastaringselt kasutuses olev pliit või kamin vajab ülevaatust vähemalt paar korda aastas. Ühepereelamu korstnat võivad elanikud asjakohaste teadmiste-oskuste olemasolul ise pühkida, aga kord viie aasta tagant peab seda tegema kutseline korstnapühkija. Kortermajadesse tuleb iga kord tellida kutsetunnistusega korstnapühkija. Päästeamet soovitab kütmisel järgida põhimõtet "korraga vähem, aga sagedamini". Jälgida tuleb hoolega, et siibrit liiga vara ei sulgeta.

7. Küttekollete ümbrus

Paljudes kodudes ladustatakse puuhalud otse kamina või ahju kõrvale ja ette. Päästeameti juhendil on aga selge soovitus: kui kolle on lahtine, peab ava ees olema põlevmaterjaliga vahet vähemalt 750 mm, külgedelt 150 mm. Kui küttekolle on uksega, on need numbrid 400 ja 100 mm. Lisaks ei tohi muidugi olla ahju, pliidi ja kamina läheduses mööblit, vaipu, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid.

8. Esemete ladustamine ühisruumides

Trepikoda ei ole asjade ladustamise koht. Lapsevankri, jalgratta jms asjade kortermaja trepikodades hoidmine on mugav, kuid ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab neist ohtlik takistus hoonest välja pääsemisel. Tulekahjuga kaasnev suits või elektrikatkestus vähendavad nähtavust ja nii võib asjade otsa koperdamine saada saatuslikuks.

9. Prügikast

Prügikonteinerid peaksid olema majaseinast vähemalt kaks meetrit eemal, puukuur või -riit aga vähemalt nelja meetri kaugusel. Näiteks kui visata plastikust konteinerisse ahjukuuma tuhka täis kilekott, võib see põlema panna kogu maja.

10. Suitsu- ja vinguandur ning tulekustuti pole töökorras

Suitsuandur on kohustuslik juba alates aastast 2009 ehk juba ligi 10 aastat. Aga kuigi uuringud näitavad, et inimesed peavad suitsuandurit vajalikuks, on paljudes kodudes see ikka veel puudu või ei ole töökorras. Suitsuanduri korrasolekut tuleb kontrollida vähemalt korra kuus, vajutades selle küljes olevat testnuppu ning jälgides, et anduri küljes vilgub punane tuluke. Paar korda aastas tuleb andurit tolmust puhastada, et sinna sattunud tolm ei hakkaks põhjustama häireid ning segama suitsu avastamist. 2018. aastast on gaasiseadmega kodudes kohustuslik ka vinguandur. Ohtlik vingugaas on lõhnatu ja värvitu, mistõttu ilma andurita pole võimalik aru saada, kas toas on vingugaasi. Päästeamet soovitab vinguanduri paigaldada ka majapidamisse, kus on ahjuküte või kamin. Tulekustuti pole küll kohustuslik, kuid töökorras kustuti aitab väiksemale põlengule väga edukalt piiri panna.

11. Valveta lahtine tuli

Lahtise tule allikas number üks on järelevalveta jäetud küünlad, mis võivad tuuletõmbuse või kergesti süttivate küünlakaunistuste tõttu õnnetuse kaasa tuua. Ka lahtisest kaminasuust, amortiseerunud või lahti jäetud uksega ahjust ja pliidist lendlevad sädemed võivad tulekahju algatada. Samuti tuleb hoolikas olla tule läitmisel tikkudega, mis on tuleohtlikud ka pärast kustutamist. Igaks juhuks tasub kasutatud tikk visata kas tulekoldesse, asetada mittesüttivale alusele jahtuma või kustutada näiteks kraanivee all.

12. Hooletu suitsetamine

Kahjuks saavad Eestis väga paljud tulekahjud alguse hooletust suitsetamisest, kui inimesed unustavad sigareti kustutada või teevad seda hooletult. Igal aastal nõuavad just suitsetamisest alguse saanud õnnetused mitu inimelu ja jätavad kodutuks paljud perekonnad. 

Konsolideerimise kursus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Soovitused autoga reisijale 08.08.2018

    Kuigi autoga läbi Euroopa sõitmine on tehtud lihtsaks, peaks välismaale minemise siiski hoolikalt ette planeerima ja läbi mõtlema.  Hooldus ja ülevaatus enne reisi  Euroopasse reisimine tähendab reeglina tuhandete kilomeetrite läbimist. Seet&ot ...
    Loe edasi..

  • Töösuhted nüüd ja sajand tagasi 03.08.2018

    Vastuseisust hoolimata on töösuhteid aina enam ja täpsemalt reguleerima hakatud. Kui võrrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid tänastega, siis tuleb tunnistada, et üldpõhimõtted on paljuski püsinud sarnastena.
    Loe edasi..

  • Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik 01.08.2018

    Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused?
    Loe edasi..

  • Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris 01.08.2018

    Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.
    Loe edasi..

  • Mida tippjuhid päev otsa teevad? 23.07.2018

    Tippjuhtidesse suhtutakse sageli suure imetluse ja aukartusega. Kümnetesse miljonitesse ulatuv teenistus, sagedased reisid eralennukiga, mõjuvõim poliitikas – see ja palju muud tuleb pähe, kui mõelda näiteks Tim Cook’i või Jeff Bezos’i mõõtu juhtidele. Samas ununeb sageli, et globaalse haardega suurfirma igapäevane juhtimine on tegelikult vastutusrikas töö, sest tulemusi ootavad kliendid, investorid ja töötajad ning huvi tunneb ka meedia. Kui palju me aga tegelikult teame sellest, kuidas tippjuhid oma päevi sisustavad?
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Fortumo
  • Ernst Young
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257427  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52829  Registreerunud kasutajat
36239  Nädalakirja tellijat
33342  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017