Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Olulised põhjused enda ja oma laste vaktsineerimiseks

Aprilli lõpul tähistati Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel üle maailma immuniseerimisnädalat, mis sel aastal keskendus vaktsiinide tõhususele. Vaktsineerides väldime haigestumist nakkushaigustesse ning takistame nende levikut, kaitstes sellega mitte ainult ennast ja oma lähedasi, vaid ka naabreid, töökaaslasi ja kogukonda.

Eesti riik pakub tasuta kaitset 12 haiguse vastu

Vaktsineerimine on ennetusmeetod, mis võimaldab teatud nakkushaigustesse haigestumist vältida, et saaksime olla terved ja toimekad ega peaks veetma pikki päevi haigevoodis või haiglas. Kuid nii takistame ka nakkushaiguste levikut, kaitstes sellega teisi enda ümber.

Kahjuks ei ole vaktsiine olemas kõigi nakkushaiguste vastu, vaid ainult teatud, tõsiseid tüsistusi põhjustada võivate nakkushaiguste tõrjeks. Eestis on enamiku lapsi ohustavate nakkushaiguste vastu vaktsineerimine tagatud riigi poolt tasuta ning selleks mõeldud vaktsiinid määratletud riiklikus immuniseerimiskavas. Immuniseerimiskavad erinevad riigiti, sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast, korraldusest ja võimalustest.

Vaktsiinid toimivad: läkaköha registreeritud haigusjuhud 1945-2017. Allikas: Terviseamet

Eesti riik võimaldab lastele ja noorukitele tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, inimese papilloomiviiruse (HPV) ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Lisaks pakub riik täiskasvanutele võimalust tasuta vaktsineerida difteeria ja  teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.

Riiklikud vaktsineerimissoovitused lähtuvad parimast ekspertteadmisest

Riiklikku immunoprofülaktilist tegevust (vaktsineerimist) koordineerib sotsiaalministeerium, keda nõustab immuniseerimiskava rakendamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel ministeeriumi juures tegutsev arstidest ja seotud ametiasutuste ekspertidest koosnev immunoprofülaktika ekspertkomisjon.

Komisjon teeb ettepanekuid immuniseerimiskava muutmiseks ja annab immuniseerimisalaseid soovitusi, lähtudes oma ekspertteadmisest, teaduskirjandusest ja uuringutest, aga ka prioriteetsusest rahvatervise seisukohast, korralduslikust teostatavusest ning teiste riikide parimatest praktikatest. Samuti võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Maailma Terviseorganisatsioon ja Euroopa Ravimiamet soovitusi ja juhised ning vaktsineerimise kulutõhusust.

Viimati muudeti immuniseerimiskava selle aasta alguses, mil kavasse lisati inimese papilloomiviirusnakkuse vastu vaktsineerimine ning vähendati imikutele tehtavate süstete arvu uue kuuikvaktsiini kasutuselevõtuga.

Vaktsiinid on teinud haiguste tõrjumisel tõhusat tööd

Seda, et vaktsiinid tõesti toimivad, näitab selgesti asjaolu, et haigestumine vanasti vägagi levinud ja tõsistesse haigustesse nagu näiteks lastehalvatusse või rõugetesse on niivõrd haruldane, et tänapäeva lapsevanemad õieti ei teagi, millega on tegemist. Siit tuleb välja ka tõsiasi – raske on karta või tunda muret millegi pärast, mida kunagi näinud ei ole. Meid ümbritsevas keskkonnas on aga nii mõndagi inimsilmale nähtamatut. Enamik viiruseid jääb suuruse poolest vahemikku 20-300 nanomeetrit, mis on u 1 000-10 000 korda väiksem näiteks inimese juuksekarva paksusest (100 mikromeetrit). Seega saab nakatumisest aru alles esimeste sümptomite tekkides.

Vaktsiinid toimivad: poliomüeliidi registreeritud haigusjuhud 1945-2017. Allikas: Terviseamet

Viiruste eesmärk on levida, kuid nad ei suuda paljuneda iseseisvalt, vaid kasutavad selleks peremeesorganismi. Seni, kuni ühiskonnas on piisavalt vaktsineeritud inimesi, ei leia viirused peremeest, keda suudaksid nakatada ning nende levik on piiratud. Kui aga vaktsineerimisega hõlmatus langeb, suureneb potentsiaalsete sihtmärkide arv ning viirused leiavad endale sobiva paiga paljunemiseks ja levimiseks. Seda ilmestavad selgesti hiljutised leetrite puhangud Euroopas ning nüüd esimesed juhtumid ka Eestis.

Viis põhjust, miks vaktsineerida

1. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused ei ole kadunud

Tõsiseid nakkushaiguseid põhjustavad viirused ja bakterid on endiselt olemas ning võivad nakatada vaktsineerimata inimesi. Eriti praegusel ajal, kus inimene võib ühe päevaga maakera teise otsa reisida – sama lihtsalt ja kiiresti levivad ka nakkushaigused.

2. Vaktsineerides kaitsed oma lähedasi

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult sind, vaid ka sinu lähedasi. Vaktsineerimisega aitad sa pidurdada ohtlike nakkushaiguste levikut lähedaste seas ja kogukonnas.

3. Vaktsineerimine on tervisliku eluviisi juures sama oluline kui toitumine ja liikumine

Sarnaselt tasakaalustatud toitumisele ja liikumisele ning regulaarsele tervisekontrollile, on  tervise eest hoolitsemisel oluline roll ka vaktsineerimisel. Vaktsiinid on üks kõige mugavamaid ja ohutumaid ennetusmeetmeid, mis üldse olemas on.

Vaktsiinid toimivad: difteeria registreeritud haigusjuhud 1945-2017. Allikas: Terviseamet

4. Vaktsineerimine säästab nii sinu tervist, raha kui ka aega

Kuigi väikelapsed ja vanemaealised kuuluvad üldiselt mitmete infektsioonide ja nende tüsistuste tekkimise osas riskirühma, siis vaktsiinvälditavad nakkushaigused võivad tabada igaüht. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused on ohtlikud ning võivad põhjustada raskeid tüsistusi või halvimal juhul lõppeda surmaga. Nakkushaiguste ravi on enamasti pikaajaline ja kulukas. Riiklikud vaktsineerimissoovitused on mõeldud selleks, et kaitsta sind erinevate infektsioonide eest.

5. Vaktsiinid on ohutud

Vaktsiinide mõju ja ohutust hinnatakse nii nende turuletuleku eel kliinilistes uuringutes kui ka turuletuleku järgselt kõrvaltoimete jälgimise kaudu. Seetõttu on olemas põhjalik tõendus vaktsiinide ohutuse kohta. Tegelikult on vaktsiinid ravimitest ühed kõige ohutumad. Eestis tegeleb vaktsiinide ohutuse ja kõrvaltoimete hindamisega Ravimiamet.

  • Autor: Kärt Sõber, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
  • Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
Seotud märksõnad: huvitavat lugemist
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Soovitused autoga reisijale 08.08.2018

    Kuigi autoga läbi Euroopa sõitmine on tehtud lihtsaks, peaks välismaale minemise siiski hoolikalt ette planeerima ja läbi mõtlema.  Hooldus ja ülevaatus enne reisi  Euroopasse reisimine tähendab reeglina tuhandete kilomeetrite läbimist. Seet&ot ...
    Loe edasi..

  • Töösuhted nüüd ja sajand tagasi 03.08.2018

    Vastuseisust hoolimata on töösuhteid aina enam ja täpsemalt reguleerima hakatud. Kui võrrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid tänastega, siis tuleb tunnistada, et üldpõhimõtted on paljuski püsinud sarnastena.
    Loe edasi..

  • Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik 01.08.2018

    Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused?
    Loe edasi..

  • Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris 01.08.2018

    Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.
    Loe edasi..

  • Mida tippjuhid päev otsa teevad? 23.07.2018

    Tippjuhtidesse suhtutakse sageli suure imetluse ja aukartusega. Kümnetesse miljonitesse ulatuv teenistus, sagedased reisid eralennukiga, mõjuvõim poliitikas – see ja palju muud tuleb pähe, kui mõelda näiteks Tim Cook’i või Jeff Bezos’i mõõtu juhtidele. Samas ununeb sageli, et globaalse haardega suurfirma igapäevane juhtimine on tegelikult vastutusrikas töö, sest tulemusi ootavad kliendid, investorid ja töötajad ning huvi tunneb ka meedia. Kui palju me aga tegelikult teame sellest, kuidas tippjuhid oma päevi sisustavad?
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • swissotel
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017