Teejuht 2019
Neljapäev, 16. August
 

Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris

Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.

Riigireformi üheks eesmärgiks on üleminek tegevuspõhisele eelarvele aastal 2020. Nagu Ringa Raudla Postimehe arvamusloos "Tegevuspõhine eelarvestamine – kas imerohi riigi tegevuse parandamiseks?" (28.06.2018) viitab, on tegemist ratsionaalse eesmärgiga muuta riiklike ülesannete täitmine tõhustamaks ning eelarve kodanikule ja otsustajale läbipaistvamaks. Selle saavutamiseks peame tagama avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning seejuures kasutama riigi ressursse optimaalselt.

Kuuleme tihti küsimusi: "Kuhu riigi raha kulub? Kas selle raha eest oleks mõistlik teha midagi muud? Kas valitud suund on õige?" Soovime, et teeksime riigis läbimõeldumaid ja tuleviku mõju arvestavaid juhtimisotsuseid. Seega tuleb tõsta suutlikkust kasutada ära kogu strateegilise juhtimise ja finantsinformatsioon, et pakkuda valitsusele otsuste tegemiseks korrastatud ning kvaliteetsel andmestikul põhinevat analüüsi ja ettepanekuid.

Tegevuspõhine eelarve seob ressursid tulemustega ja võimaldab neid koos mõõta. Riigis joonistub välja selge eesmärkide ja vastutuse hierarhia ning korrastatakse eelarvega seotud arengudokumentide jaotus. Aastaks 2020 on riigil ligikaudu 20 tulemusvaldkonda, mille raames seatakse üldeesmärgid, ja ligikaudu 60 programmi nende elluviimiseks. Riigieelarve koostatakse programmide kaupa. Tulemuste saavutamiseks on oluline vähendada arengudokumentide arvu, järgida valitsuse seatud selgeid arengusuundi ning valitsemisalade asutustel tegutseda seostatult.

Iga programmi juhtimiseks seatakse vastutavale asutusele tulemuseesmärgid, mida saavutatakse teenuste osutamise kaudu. Asutuse juhi vastutus on saavutada kokku lepitud tulemus temale usaldatud ressursside piires. Seejuures ei ole oluline, kas tulemus saavutatakse personali- või majandamiskuludega. Asutus võib panustada ka mitme programmi eesmärgi saavutamisse. Näiteks sotsiaalkindlustusamet osutab teenuseid paljudes eri valdkondades: maksab pensione, mis panustab sotsiaalkindlustuse programmi pensioniealiste vaesuse vähendamise eesmärki; osutab lastekaitse korraldamise teenust laste ja perede programmis, et suurendada laste ja perede heaolu ning tõsta elukvaliteeti; ja pakub abivahenditeenust sotsiaalhoolekande programmis eesmärgiga tagada inimestele võimalused iseseisvaks toimetulekuks.

Niisamuti jagunevad ministeeriumide poliitikakujundamise teenused programmide vahel, näiteks tervishoiupoliitika kujundamine tervishoiusüsteemi programmis või päästetöö poliitika kujundamise teenus tõhusa päästevõimekuse tagamise programmis. Poliitikakujundamine loob keskkonna ja õigusruumi selle valdkonna teenuste osutamiseks.

Programmi eelarve koosneb teenuste maksumusest. Iga euro riigieelarves on seostatud teenustega. Edaspidi saame rääkida uutest arendustest või poliitikamuudatustest teenuse ja tulemuste kaudu. Näiteks: kui palju paraneb finantsjuhtimise kvaliteet riigis uue tsentraalse kuluarvestuse tarkvara soetamisega, millist eesmärki täidab uue erihoolekandeasutuse ehitus ja mitme kliendi vajadused on võimalik sellega rahuldada või kui palju tõuseb päästevõimekus uue helikopteri ostuga. Kõigi riigieelarvest täiendavat kulu nõudvate taotluste juures arvestatakse ka loomulikult kulutõhusust.

Ühetaoline hierarhiast lähtuv planeerimissüsteem loob alused prioriteetide seadmiseks vastavalt poliitilistele suundumustele ning võimaldab nende täitmist läbipaistvalt jälgida. Samuti kui Iirimaal, Šotimaal, Kanadas, Uus-Meremaal või Austraalias on võimalik ka Eesti kodanikul jälgida valitsuse seatud eesmärkide täitmist mõõdikute kaupa igal aastal esitatavas tulemusaruandes.

Ühelt poolt eelarvepoliitika ja teisalt eelarve planeerimise prioriseerimine, vahendite ja tulemuste läbipaistev täitmise jälgimine survestab asutusi otsima efektiivsust sisemistest vahenditest. Kui seni on ametnikud kaheksa kuud aastas tegelenud riigieelarvest täiendavat rahastust soovivate taotluste menetlemisega, siis edaspidi liigub põhirõhk tehnilise ja analüüsivõimekuse suurenedes juba praegu riigieelarves kavandatud kulude baasi sisse vaatamisele, efektiivsuse otsimisele ja ümberplaneerimisele.

Teenusepõhine juhtimine on paljudele riigiasutusutele uuenduslik lähenemine. Uus eelarvestamise süsteem tingib muudatusi organisatsioonide juhtimissüsteemides, kus tähtsamaks muutuvad klient, kvaliteet, teenustase ja efektiivsus. Võib argumenteerida, et igale avalikus sektoris osutatavale teenusele ei ole võimalik mõõdikuid seada. Kuid sellisel juhul lähtume praktilisest kogemusest, õpime ja töötame mõõdikud välja.

Korrastatud planeerimise struktuur, mõistete ühetaoline kasutamine ja toimiv tarkvaraline tugi annavad võimaluse riigi ressursside kasutust ja teenuseid omavahel võrrelda. Reformi esimeses faasis oleme püüdnud lähtuda sellest, et iga asutus töötab etteantud metoodika alusel välja teenused ja hinnastamise mudeli, lähtudes oma juhtimisvajadusest. Edaspidi on tegevuspõhise eelarve rakendamisel võimalik töötada välja lahendusi riigi efektiivsuse saavutamiseks sarnaste teenuste ühtlustamisega, reorganiseerimisega või teenuste väljapoole delegeerimisega. Selleks on võimalik arvestusobjekte ja teenuseid standardiseerida või viia läbi tõhustamiskava (spending review) analüüse asutustes, valdkondades või mitmes valdkonnas korraga.

Kuna eelarvestamise süsteem raamatupidamise aluseid ei muuda, jääb eelarve planeerimisel ja täitmisel alles sisendipõhine info personalikulu, majandamiskulu ja investeeringute kohta. Riigieelarve seletuskiri annab ülevaate töötasudest, personali voolavusest ja palgapositsioonidest ka edaspidi. Tegevuspõhise kuluarvestuse kasutusele võtmisel saame täiendavat juhtimisinfot lisaks praegu olemasolevale infole. Kavas on anda järjest enam ülevaateid riigi ressursside planeerimise ja kasutamise kohta. Riigieelarve seletuskirja ülesehituse ja koondvaated plaanime välja töötada või täiendada heade klientide ja partnerite – ministeeriumide, valitsuse, riigikogu ja avalikkuse abiga, et eelarve materjalid oleksid nende kasutajale loetavad ja informatiivsed.

Ka riigieelarve koostamine on teenus (riigieelarve koostamise, rakendamise ja seiramise teenus), mille eesmärk on koostada strateegilisi eesmärke toetav riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve. Mõned selle teenuse mõõdikud on näiteks kliendi rahulolu, riigikontrolli nimetatud vigade arv, kasutamata vahendite maht, seirearuannete tarbijate arv, arvesse võetud tõhustamisettepanekute arv. Riigieelarve koostamise teenus panustab paindliku ja mõjusa eelarvepoliitika elluviimisse riigi rahanduse programmis.

Oleme tänulikud kõigi ministeeriumide valitsemisaladele ja asutustele, kes aitavad läbi viia niivõrd mahuka muudatuse ja teostada innovatsiooni avaliku sektori eelarve planeerimisel ja tulemusjuhtimise väljatöötamisel. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek on kõigi riigiasutuste ühine pingutus, kus kõik valitsemisalad teevad ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööd. Lõpuks oleme kõige suuremad kasusaajad meie ise – kodanikud.

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Soovitused autoga reisijale 08.08.2018

    Kuigi autoga läbi Euroopa sõitmine on tehtud lihtsaks, peaks välismaale minemise siiski hoolikalt ette planeerima ja läbi mõtlema.  Hooldus ja ülevaatus enne reisi  Euroopasse reisimine tähendab reeglina tuhandete kilomeetrite läbimist. Seet&ot ...
    Loe edasi..

  • Töösuhted nüüd ja sajand tagasi 03.08.2018

    Vastuseisust hoolimata on töösuhteid aina enam ja täpsemalt reguleerima hakatud. Kui võrrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid tänastega, siis tuleb tunnistada, et üldpõhimõtted on paljuski püsinud sarnastena.Esimesed töökaitseseadused võeti vastu Inglismaal 1802. aastal. Sellega seati sisse alaealistele puuvilla- ja villatööstuses 12-tunniline tööpäev ning keelati ära nende öötöö. Seni polnud harvad ka üle 16 tunni ulatunud vahetused.Vajaduse selgema reguleerimise järele tingis ka asjaolu, et tööle võeti väga noori lapsi, töötingimused olid rängad ning päevad pikad. See tõi omakorda üldised terviseprobleemid ning varajased invaliidistumised. Nii parandasid paljud riigid järgemööda töölisklassi töötingimusi selgete reeglite kehtestamisega.
    Loe edasi..

  • Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik 01.08.2018

    Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused?
    Loe edasi..

  • Mida tippjuhid päev otsa teevad? 23.07.2018

    Tippjuhtidesse suhtutakse sageli suure imetluse ja aukartusega. Kümnetesse miljonitesse ulatuv teenistus, sagedased reisid eralennukiga, mõjuvõim poliitikas – see ja palju muud tuleb pähe, kui mõelda näiteks Tim Cook’i või Jeff Bezos’i mõõtu juhtidele. Samas ununeb sageli, et globaalse haardega suurfirma igapäevane juhtimine on tegelikult vastutusrikas töö, sest tulemusi ootavad kliendid, investorid ja töötajad ning huvi tunneb ka meedia. Kui palju me aga tegelikult teame sellest, kuidas tippjuhid oma päevi sisustavad?
    Loe edasi..

  • Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist 23.07.2018

    Eestlastel on raha rohkem, kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardit euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10 protsendi jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • Ernst Young
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257354  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
96  Koolitust
22235  Artiklit
52819  Registreerunud kasutajat
36234  Nädalakirja tellijat
33339  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017