Toiduainetööstus pakub laborites kasvatatud liha, vetikatest krevette, 3D-prinditud pastat ja magustoite, olles katsepinnaks põnevatele arendustele ja uuenduslikele tootmistehnoloogiatele.
Tehnoloogia- ning tootearenduse tulemusel on võimalik kasutada uusi töötlemismeetodeid, võtta kasutusele uusi tooraineid ning anda toidule lisaomadusi. Näiteid maailma kõrgtehnoloogilistest tulevikutoitudest koondas portaal DigitalTrends.
Tuntust koguvad lisaks tavapärastele liha saamise moodustele alternatiivid, näiteks laboriliha on loomarakkudest hapniku, suhkrute ning mineraalainete abil bioreaktorites kasvatatud liha. Heaks valguallikaks on ka tõugud, täpsemalt kasvatatakse selleks tipp-tehnoloogiaga kärbsevastseid. Ka eestlased Erlend Sild ja Kätrin Karu ettevõttest BugBox&Oil tegelevad putukakasvatuse tehnoloogiatega ning plaanivad tirtsudest ja kilkidest proteiinirikast toitu ja toiduainete algmaterjali toota. Soomes on aga ritsikajahu sisaldav leib juba poelettidele jõudnud.
Taimsed lihaalternatiivid on tootmiseks oluliselt vähem maad ja vett nõudvad ning tootearendajad teevad püüdlusi nende võimalikult lihasarnaseks muutmisel. Üheks näiteks on need väga lihasarnased burgeripihvid. Eestis on ettevõtted arendanud sojatooteid, poelettidelt leiab nii taimset vorsti, viinereid kui grillkotlette, herne- ja riisiproteiinidest valmistab EthicoFoods aga kotlette, hakkliha ning kebabi.
Väga oluline arendussuund on ka vetikad. Vetikate kasutusala varieerub kõrge proteiinisisaldusega toidust kuni biokütusteni. Kasvandustes saab vetikaid kasvatada isegi soolases vees, mis on oluline paljudes piirkondades, kus magevett on kasinalt. Ka vetikatest saab alternatiive tavapärastele toitudele, näiteks spetsiaalselt aretatud punastest vetikast vetikakrevettide tootmine. Vetikate kasutamine toiduks ei ole Eestis võõras. Juba 1960ndatel aastatel alustati Eestis punavetikast geelistuva aine furcellaraani tootmist, mida leidub marmelaadis ja sefiiris, aga geelistuva ainena kasutatakse ka pagari, kondiitri ja liha toodetes, marmelaadis, moosis, jogurtis, vee ja piima magustoitudes. Samuti on hästi uuritud vetikate tervislikkus, kaalutakse võimalusi vetikate kasvatamiseks Läänemeres ning toimuvad uuringud, kuidas toorainet veelgi paremini ka värvaine ning väetisena ära kasutada. Vahepala alternatiivina on Taanis katsetust leidnud millimallika krõpsud, mille valmistamisel lähtutakse geelide füüsikalistest omadustest. See tähendab, et etanoolis immutamise järel laguneb meduusi sees olev geel ning 2-3 päeva pärast alkohol aurustub ja järele jääb paberisarnane krõps.
Toidu 3D printimine on kindlasti tulevikuteema. Saadaval on mitmeid 3D toiduprintereid, nagu 3D Systems´i Cheflet, mis kristalliseerib suhkrukihte erinevateks kujunditeks või pastavalmistaja Barilla 3D, mis kasutab jahu ning vett. Ka Eestis pakub 3DFoodlab võimalust toitu 3D printida ning tähtsündmused uue tehnoloogia abiga veelgi erilisemaks muuta.
Toiduainetööstuse teiste tulevikutrendide ning toidutehnoloogide, tootearendajate ja teiste toiduainetööstuse ametite tööjõu-ja oskuste vajaduste kohta leiab infot ka OSKA toiduainetööstuse ja põllumajanduse uuringust.
