Ingrid Siimann on Rautakesko AS prokurist ehk äriseadustiku keeles firma seaduslik esindaja majandustoimingutes juhatuse liikmete kõrval. Ta on edukas jurist, kes vaatamata sügavale kiindumusele õigusteaduse vastu on alati lugu pidanud ka raamatupidaja tööst.

Kuigi intervjuud tavatsetakse lõpetada hobide teemaga, võiks Ingridi puhul just alustada hobidest. Neid on tal kuhjaga – nagu suhkrut teelusikal, mida elu värvilise teetassi sisse segada.

Kõige esimesena reisimine. Ingrid on rännanud aastaid. Kohati valitseb tema elus periood, kus reisikohver alati pakitud kujul, et vajadusel oleks kohe käepärast võtta. Reisinud on ta nii tööalaselt kui omal käel. Viimase stiili ehedam näide sellesuvine matk otseteed Istanbuli, kaks sõbrannat “käekõrval”. Türgi pealinna lennati kohale nii, et ette ei olnud kokku lepitud ega broneeritud ühtegi öömaja. Ometi leiti kohapeal parim ööbimisvariant majutusasutuses, mille kolmeses toas tuli ööpäeva hinnaks vaid 15 eurot ühele daamile.

“Samas olime olulisemate kultuuriväärtuste külje all, keskusest üldse mitte kaugel,” tunnistab Ingrid ja lisab, et Istanbuli meelikütkestava elu ja tänasel päeval ainulaadse kauplemiskultuuri keskel oli lausa võimatu isegi seitsme minuti jalutuskäigu kaugusel asuva ajaloolise mälestiseni jõuda poole päevaga. Sest reisilustiliste naiste tähelepanu neelasid kireva kaubaga poed ja lahked kauplejad, kes poekülalisi tee ja küpsistega kostitasid.

Istanbuli reis on Ingridi meeltes eredalt praegugi, sombusevõitu sügisilmadega, särades kusagil mõtetes kutsuvalt. Reisinud on ta pea kogu Euroopas, kuigi Hiina, Venemaa, Sahhalin ja Kamtšatka ei ole samuti visiidita jäänud.

Reisimine on Ingridi kirg. Nagu ka muusika, eriti jazz-legendi Antonio Carlos Jobim’i plaadid, mida ta võib päevas kuulata kümneid kordi (kaasa arvatud kuulsat pala “The girl from Ipanema”).

Juristitoolile jõudmine

Ingrid lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1988. Kaugõppes, sest töötas juba 1977. aastast  Tartu Õlletehase kaadriosakonnas. Personaliliini jätkas Tartu Majas, kus oli kokku viis aastat. 1990. aastate algus tõi Ingridi ellu oma firma asutamise liini. 1993 kolis ta Tallinna. “Sain ühe firma juhuslikuks käivitajaks. Kuna see oli tehnilise suunitlusega firma, siis ühel hetkel pidid tehnikaala asjatundjad selle üle võtma.”

Ingrid otsis uut töösfääri. Leidis Äripäevas töökuulutuse, kus AS Fanaal (praeguse Rautakesko AS eelkäija) otsis juristi. Järgnesid sündmused, mille tagatipuks Ingrid endale antud ameti sai. Lisatööna tegi viis aastat samale firmale kohviku raamatupidamist, millele kulutatud aega natuke tagasi igatseb. Sest just tol ajal olid lapsed teismeeas ja oleksid vajanud rohkem ema hoolt.

“Raamatupidamine tähendas kohviku puhul iga päev aruandlust. Iga päev muutus laoseis, oli vaja jälgida pangaseisu ja kõike muud olulist. Omamoodi sain ainuväärtusliku kogemuse, kuid õhtuste ületundide arvelt.”

Raamatupidamisalaseid teadmisi ja oskusi on Ingrid omandanud iseõppimise käigus, lisaks ülikoolis läbitud aastasele raamatupidamisainele. “Teadmised tulid ka tänu sõpradele, kes töötasid raamatupidajatena.”

Raamatupidamine on väga huvitav ala. “Seal on nii palju asju, mida peab teadma. On ala, kus tekib töö käigus tohutult seoseid, mida kokkuvõttes on vaja osata koondada. Kokkuvõtete alusel saad omakorda aru, mida on firmas võimalik paremini teha, mida muuta.”

Ingridi sõnul ei ole raamatupidamine ammu enam ala, kus pabereid kuivalt määritakse. Selles valdkonnas tegeval inimesel peavad olema selged huvid ja teadmised, mis haakuksid firma majandustegevusega.

Ära unusta enesetäiendamist!

“Raamatupidamine on ala, kus on vaja pidevalt end täiendada!” usub Ingrid. Tema sõnul ei saa soovitada üht ja konkreetset koolitusfirmat. Sest koolitusfirmast, kes korraldab õpet, palju olulisem on koolituse sisu. “Enne sobiva koolituse valikut soovitan uurida erinevaid pakkumisi ja koolituste programme. Pelgalt koolitaja nime peale minna ei ole mõtet.”

Ingridi senise elu parim koolitus oli 1990. aastate alguses, kui Kreeka ühe ülikooli lektorid rääkisid Eestis koolitusel töötajate firmasisesest karjäärimuutustest. “See, mida nad rääkisid, oli nii loogiline ja täpne. Siiamaani on see minu jaoks üks huvitavamaid koolitusi, kus olen viibinud. Iseäranis, kui panen tänasel majandusmaastikul tähele, et osad asjad, millest nemad rääkisid 1990. alguses, hakkavad siin toimima alles praegu.”

Kui Ingrid tegeles 1990. aastatel “oma firmade loomise liiniga”, oli tema tööülesannete hulgas lisaks palgatööle kokku kolmele firmale raamatupidamise tegemine. Seetõttu, omajagu raamatupidamise kogemust tagataskus, on Ingridil kujunenud raamatupidamise teemal oma filosoofia.

“Olgu firma kuitahes suur, tõeline meeskond peab hoidma ühte, sealhulgas on oluline koostöö liinil raamatupidamine ja juhtimine. Raamatupidaja peaks olema võimeline selgitama firma juhile seadustest tulenevaid keerdkäike ja võimalusi. Firmajuhi asi on tagada firma tasemel juhtimine ja majandustulemuste saavutamine.”

Ingridi meelest on vaja õppida raamatupidajal hingama ja mõtlema firma rütmis. Ta peaks olema inimene, kel olemas julgus soovitada finantsvaldkonnas valikuid, mis kasulikud firma majandusarengut silmas pidades.

“Hea raamatupidaja on oma firmale avatud ja lojaalne, kõiki seadusi jälgides. Et olla seadustega kursis, ongi vaja ennast pidevalt täiendada, hinnata häid koolitusi!”

Raamatupidaja, tee alati oma tööd hingega, on Ingridi kõige soojem soovitus!

Fotod on tehtud Hiina reisil mais 2006.