Rahvasuus öeldakse raha kohta, et "raha paneb rattad käima". Võibolla. Kuid on neidki, kes ainult raha pärast igapäevast tööd ei tee. On inimesi, kes tunnevad kutsumust, soovi teisi aidata, kes armastavad oma tööd. Huvitav – kust algab piir raha pärast töötamise ja mitte raha pärast töötamise vahel?

Milliseid seoseid tõmbavad nemad raha ja töö vahele, räägivad KPMG Raamatupidamisteenused OÜ raamatupidamisteenuste juht Ursula Noorväli ja Kalev Chocolate Factory värbamis- ja koolitusspetsialist Diana Rand.

Kas mäletad, mis oli Su kõige esimene töö, mille eest tasu said? Kuidas sellesse suhtusid?

Ursula Noorväli

Ursula: "Jah, ikka mäletan! Eks suviti käisid paljud noored tööl, et taskuraha teenida, nii minagi. Olen teinud palju erinevaid töid, kuid üks esimesi oli siiski karusloomafarmis, kus mu ema oli rebaste talitaja. Andsin aastaid sealsetele töötajatele suviti puhkust. See oli füüsiliselt väga raske töö, aga see oli palju põnevam töö kui kusagil põllul rohimine. Minu tööülesanneteks oli rebaste toidunõude puhastamine, söötmine, jootmine, samuti aitasin rebaseid vaktsineerida. Põnevaim aeg oli muidugi kevadel, kui rebastel oli palju pisikesi kutsikaid ja neid tuli loendada. Sel ajal käisin niisama emal abis. Üldjuhul raiskasin oma suvel teenitud raha tühja-tähja peale ära. Ikka oli vaja uusi "uhkekaid" või valuuta poest Pedro nätsu osta."

Diana: "Eesti Õpilasmalevast köögivilja põllul töötamise eest sain ilmselt oma esimese tasu. Mul oli hea meel oma raha saada, et oma äranägemise järgi midagi osta – mida, ei mäleta enam."

Kuidas leidsid üles oma eriala? Kus koolis seda õppisid?

Ursula: "Pigem peaks ütlema, et eriala leidis mind! Keskkooli lõpus sünnitasin poja ja ei olnud võimalust kohe pealinna ülikooli end harima minna. Kuigi huvi Kunstiülikooli vastu oli tol ajal suur. Siis pakkus mu ämm, et võiksin tulla nende kooli (tol ajal Mõdriku Põllumajanduskool) raamatupidamist kaugõppesse õppima, et ei pea lapsest kaugel olema (4 km kodust). Nii selle täiesti teistsuguse eriala valisin ja sinna õppima läksin. Mõned aastad hiljem oli võimalus ka rakendusliku haridust saada, tegin ka selle ära. Olen lõpetanud Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli."

Diana Rand

Diana: "Minu õpitud eriala on psühholoogia, puberteedieas tekkis suur huvi inimsuhete vastu, nii ma arvasingi, et võiks seda Tartu Ülikoolis õppida."

Mis on olnud Sinu jaoks töötamise eesmärk? Mida töö Sulle kingib?

Ursula: "Olulisem eesmärk on saavutada omad eesmärgid! Töö peab olema mõnusalt pingeline, seda suurem on rahuldus saavutatu üle. Mu töö pakub mulle pidevalt uusi, põnevaid, pingelisi, vahest ka hale naljakaid olukordi. Kümme aastat tagasi poleks ma arvanud, et mind selline töö rahuldab. Mul on tore ülemus, superlahedad kolleegid ja pidevalt uusi väljakutseid pakkuvad kliendid, mida veel tahta!?"

Diana: "Töötamise eesmärk on olnud inimeste aitamine võimaluste leidmisel enesearendamises või karjääris. Töö kingib mulle võimaluse jagada oma teadmisi ja kogemusi teistega ning olla oma valdkonnas "teadlik element"."

Kas oled mõnda tööd teinud ka ainult raha pärast? Kas on selline variant Sulle üldse mõeldav?

Ursula: "Arvan, et enamik inimesed teevad tööd ka raha pärast. Sinu teha on see töö enda jaoks põnevaks ja nauditavaks, kui sa seda ei suuda, siis ära tee seda tööd! Mina ei tee asju, mida ma teha ei taha! Ideaal oleks kindlast see, kui suudad oma hobidega raha teenida."

Diana: "Ainult raha pärast käisin kunagi ülikoolipõlves kolm suve järjest maasikaid korjamas meie põhjanaabrite juures. Need käigud andsid mulle võimaluse soetada ka eluase. Aga kokkuvõttes oli see ju ka muudmoodi mulle vajalik – näha kuidas välismaal elatakse ja ollakse."

Millest ja millal võib inimese jaoks kujuneda olukord, et ta töötab ennekõike raha saamise nimel? Kas selline olukord võib olla Eestis tööjõulise elanikkonna seas laialdane Sinu meelest? Või pigem on see erand, kui vaatled oma tutvusringkonna ja seniste teadmiste taustal?

Ursula: "Inimesed, kes töötavad ennekõike raha saamise nimel, on inimesed, kes elavad üle oma võimete ja neid on meil Eestis ikka küllaga. Inimene käib tööl selleks, et asju osta on nukker! Oma süü on selles ka meie kaubandusel, kes lisavad kaubale ulmelise juurdehindluse. Samas on inimene ka ise süüdi, et ta sellise hullusega kaasa läheb."

Diana: "Ainult rahasaamise nimel võib inimene töötada küll, kas siis ajutiselt või pidevalt. Ilmselt on rahasaamine millekski – nt. kontaktide, üüri, reisi vm jaoks siis inimese kaudsem eesmärk. Kas see on Eestis laialtlevinud põhjus, et ennekõike raha pärast töötatakse? Ma arvan, et see on suurele osale eestlastest üks põhjus, miks ta tööl käib. Aga ainukeseks põhjuseks, loodan, et vähemusele. Minu tutvusringkonnas on vähemalt üks inimene, kes väidab, et kui tal raha oleks piisavalt, siis ta tööl ei käiks. Aga see on teoreetiline, sest tal ei ole kogemust. Mitmed inimesed teeksid vähem tööd ja oleksid rohkem oma lähedastega ja tegeleksid hobidega või heategevusega, kui väiksema koormusega töötamine seda võimaldaks."

Igal inimesel on raha suhtes oma elufilosoofia. Mida tähendab Sinu jaoks raha? Kuidas see väärtus Sinu jaoks lahti seletub?

Ursula: "Rahaga ei tohi olla kitsi, seda tuleb lahkelt anda, siis ta tuleb sama kergelt ka sulle tagasi. Samuti on vale muretseda pidevalt raha pärast, et seda ei ole. Kui mõelda, et seda ei ole, siis seda ei saagi kunagi eriti olema. Unistamine teeb mõtetele head ja unistada tuleks suurelt!"
Diana: "Raha on vahend eluga toime tulemiseks: millegi vajaliku või meeldiva tegemiseks."

Kas oled kõik oma tööaastad tundnud sügavat motivatsiooni töötamiseks? Või on olnud ka selliseid hetki, kus rutiin on võtnud võimust?

Ursula: "Kui su ülemus/firma/klient, kes iganes sind ei motiveeri, siis tuleb sul seda ise teha. Olen suutnud end alati ise motiveerida, isegi siis kui tööl on keerulisemaid aegu. Kindlasti on olnud hetki, kus rutiini on rohkem kui vaja, aga ma ei mäleta eriti neid olukordi – ju siis on neid suhteliselt vähe olnud. Samuti püüan oma tüdrukuid ("alluv" on inetu sõna, seepärast kasutan väljendit "tüdrukud") motiveerida ja kiita alati, kui nad on tublid olnud."

Diana: "Olen töötanud ühes ametis niikaua, kui see on mulle piisavalt motiveeriv olnud. Rutiini pole minu töö elus olnud – vahest olen sellest puudustki tundnud."

Kuidas lahendad olukordi, kus tunned hetketi võibolla, et töö on kuidagi rutiinne või väsitav?

Ursula: "Huumoriga! Kui juhe kokku jookseb, siis hakkan üldjuhul naljatama. Tavaliselt hakkan tobedaid laulukesi laulma või kontoris tantsima. Oleme teinud ka grupikalli. Pärast selliseid tobedusi on pea selgem ja võin jälle töösse sukelduda."

Diana: "Kui töö on väsitav, teen vahepeal neid tööasju, mis mu meele erksamaks muudavad. Või teen vabal ajal midagi selle tunde tasakaalustamiseks."

Kuidas meeldib Sulle oma tööst välja puhata? Mida vabal ajal teed?

Ursula: "Mõned korrad nädalas käin ma pärast tööpäeva trennis ja lasen oma tööauru välja. Kodus ootab mind perekond ja koer Ossi, kes nõuab kallistusi ning käpa- ja nina massaaži. Veel meeldib tegeleda oma hobiga – fotograafiaga. Kui vähegi on ilusat ilma ja mõne sõbra ka kaasa saan tirida, siis loodusesse pildistama. Loomulikult meeldib mulle oma sõpradega aega veeta ja reisida."

Diana: "Erinevates keskkondades viibida, külas käia, kepikõndi harrastada, põnevaid ja uusi asju ja tegevusi avastada koos lähedastega, inimesi kohvikuaknast vaadata."