Haigushüvitist makstakse kindlustatule töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast.
Erandiks on tervislikel põhjustel ajutiselt teisele tööle üleviimine või töötingimuste kergendamine, siis makstakse haigushüvitist esimesest päevast, millal asuti uuele ametikohale või kergemale tööle.
Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Tööõnnetuse tagajärjel haigestumise, kutsehaigestumise ning kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel haigestumise korral makstakse haigushüvitist ühe kalendripäeva eest 100 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise korral makstakse haigushüvitist sellises summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava palgaga, jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega, on võrdne isiku kalendripäeva keskmise tuluga.
Pikaajalise - enam kui 120 kalendripäeva kestva haiguse korral (tuberkuloosi korral 178 kalendripäeva) saadab raviarst arstliku ekspertiisi taotluse hiljemalt 121. päevaks (tuberkuloosi korral 178. päevaks) arstliku ekspertiisi komisjoni. Ekspertiisi otsus on aluseks haigushüvitise maksmise jätkamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks.
Kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva) ning kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva kalendriaastas.
Vähemalt 65-aastasel töötaval inimesel on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest.
Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest.
Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe pikkusel.
Haigushüvitise arvutamise näited (uuendatud 22.09.2007)
- Jüri on töölepinguga töötaja, kes oli märtsis 2007 haiguslehel 11 päeva.
Haigushüvitise arvutamise aluseks on eelnenud kalendriaasta e. 2006. aasta sotsiaalmaks.
Haigekassa saab Maksu- ja Tolliametist andmed sotsiaalmaksu kohta. Jüri eest maksti 2006. aastal sotsiaalmaksu 23 100 krooni (seega tulu 23 100/ 0,33 = 70 000 krooni) ja ta polnud ühtki päeva töövõimetuslehel.
Nii on Jüri kalendripäeva keskmine tulu 70 000 jagada 365 = 192 krooni.
Haigushüvitist saab ta 10 päeva eest, kuna haigushüvitist makstakse teisest päevast. 10 (päeva) korda 192 (kalendripäeva keskmine tulu) = 1918 krooni.
Haigushüvitist makstakse 80% ulatuses, nii et 1918 korda 0,8 = 1534 krooni.
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks (2007 aastal 22%), nii et kätte saab Jüri 1197 krooni.
Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu:
- Katrin asub 2007. a 3. juunil tööle osalise tööajaga 2-kuulise tähtajalise töölepinguga põhipalgaga 2000 krooni kuus ja jääb juulis haigeks (haiguslehel on märgitud töövabastuse alguspäevaks 10. juuli).
Kuna ta 2006. aastal ei töötanud, tema eest sotsiaalmaksu ei makstud ega ka arvestatud, on tema kalendripäeva keskmine tulu 66.66 krooni (9. juulil kehtinud põhipalk 2000:30).
Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja eelmise kalendriaasta tulust arvutatud keskmine kalendripäeva tulu on väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatis:
- Näide 1 (Töötaja põhipalk on suurem kui alampalk):
Martin haigestub, haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 11. mai 2007. a.
Tema põhipalk 10. mail 2007. a on 4000 krooni kuus. Töötaja eest arvestati 2006. a sotsiaalmaksu 5940 krooni, mis arvestati talle makstud tasult 18 000 krooni.
Tema kalendripäeva keskmine tulu on 49.32 krooni (18 000:365).
Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (49.32 krooni) on väiksem kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 120 krooni (s.o 2007. aastal kehtiv kuupalga alammäär 3600:30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks kalendripäeva keskmine tulu 120 krooni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär võetakse keskmise kalendripäeva tulu arvutamisel aluseks seetõttu, et töötaja põhipalk 10. mail 2007. a on sellest suurem.
Näide 2 (Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk):
Pavel on kindlustatud töötajana. Ta haigestub ja haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 21. juuni 2007. a.
Tema põhipalk 20. juunil 2007. a on 1500 krooni kuus. Pavel töötas 2006. a pool aastat ja temale maksti tasu 18 000 krooni, millelt arvestati sotsiaalmaksu 5940 krooni.
Tema kalendripäeva keskmine tulu on 49.32 krooni (18 000:365).
Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (49.32 krooni) on väiksem kui põhipalgalt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 50 krooni (s.o 20.06.2007.a põhipalk 1500:30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks kalendripäeva keskmine tulu 50 krooni. Põhipalk võetakse keskmise kalendripäeva tulu arvutamisel aluseks seetõttu, et see on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast väiksem.
Muudetud 22.09.2007
