Hansa Law Offices blogi

Tulumaksukohustuse kindlakstegemise kontrollimisel on maksuhalduril kohustus selgitada välja ja arvestada mitte üksnes maksukohustust suurendavaid, vaid ka vähendavaid asjaolusid ja andmeid.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui äriühing on soetanud kaupa isikult, kes pole tegelik müüja ja äriühing pidi sellest teadma, kuid samas on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ja selle eest on makstud, siis on hindamise eesmärk selgitada välja, kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest.

Ostja-müüja tüüpi tehingud on üks enimlevinud ja -vaieldud maksuteemasid, millest annab aimu selliste kaasuste aukartustäratavalt suur kohtupraktika. Nendes asjades taanduvad vaidlused tavapäraselt sellele, kas ostjal on õigus müüja nimel väljastatud arvel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata ning kas arve alusel tehtud väljamaksed kuuluvad täiendavalt tulumaksuga maksustamisele.

Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 20. oktoobri 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-54-11 veelkord maksuotsuses tahtluse motiveerimise kohustust ning kohtumenetluses haldusakti motiveerimise lubamatust.

Uue perekonnaseaduse (PKS) rakendussätetest (§ 211) tuleneb, et kui enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse varasemalt sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates PKS jõustumisest (st alates 01.07.2010) varaühisuse kohta sätestatut.

Riigikohus asus 25.04.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-10 seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei võta ära maksukohustuslasele soodsate abinõude rakendamise võimalust. Samuti on riigikohus selgitanud ajatamisotsuse võimalikke lisatingimusi, esialgse õiguskaitse mõju ajakava täitmisel ning õiguskaitse määrusele esitatavaid nõudeid.

1. juulil 2010 jõustus uus perekonnaseadus (PKS) mis vahetas välja 1995. aastast kehtinud senise perekonnaseaduse. Viimane põhines olulises ulatuses nõukogudeaegse abielu- ja perekonnakoodeksi (APEK) sätetel, mistõttu seda sageli nimetatigi APEK-i modifitseeritud variandiks.

Praktikas ei ole harvad juhtumid, kui eraisik on otsustanud tühjana seisvad ruumid või korteri anda juriidilise isiku kasutusse. Sõltuvalt üüritehingu tingimustest ja sisust võivad olla erisused maksustamise tagajärgedes.

Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osaühingu osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot. Nimetatud sätte sõnastusest järeldub, et kapitali suurus ei ole konstantne suurus ning see võib olla seadusega sätestatud miinimumist kõrgem ning tekitab küsimuse, milleks ja millal oleks otstarbekas või lausa kohustuslik osakapitali suurust muuta.

Tavapäraselt kuuluvad maksustamisele kulutused või väljamaksed, mis ei ole tehtud äriühingu huvides ning seotud tema ettevõtlusega. Riigikohus sisustas hiljutises lahendis 02.02.2011 kohtuasjas 3-3-1-89-10 (Kelmari Invest OÜ) ettevõtlusega seotud kulu mõistet olukorras, kui kulutus on tehtud teise äriühingu huvides. Kõnealuses kohtuasjas oli üheks vaidlusküsimuseks, et maksukohustuslane oli kandnud kulusid, mille sisuks oli teise äriühingu likvideerija tasu.

RHS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi riigihanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot.

Üheks peamiseks veaks, mis üha sagedamini riigihangetes ette tuleb, on pakkumuse esitamine teades, et kõikidele hanketeates ja hankedokumendis seatud tingimustele ei vastata või hange on avastatud liiga hilja ning osa dokumentidest jäetakse esitamata.

1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 võimaldab maksuhalduril vastutusotsusega nõuda maksuvõlg sisse kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

MKS § 119 lg-st 2 tuleneb summeeritud intressi arvestamise põhimõte, mille kohaselt arvestatakse intressi maksuvõla summalt, mis võrdub kõikide riiklikke maksude maksuvõla ja enammakstud maksusumma vahega.

Tuleb teha vahet, kas tegemist on kriminaalmenetluse raames läbiviidava läbiotsimisega, milleks on olemas kohtu või prokuratuuri luba või on tegu maksumenetluse käigus toimuva vaatlusega, mida reguleerib maksukorralduse seadus (MKS).

Maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile väga laiad võimalused ise valida kättetoimetamise viis. Nii võib amet isegi maksuotsuse, millega määratakse miljoneid kroone täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse, saata lihtkirjaga.

Juba 1. juulist 2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust (mõningate eranditega) ja alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Maksustamise seisukohalt võib ühe lausega mainida, et residendist füüsilisele isikule makstud haigushüvitiselt tuleb kinni pidada tulumaksu 21% ja sotsiaalmaksuga maksustatakse hüvitise osa, mis ületab töötaja keskmist töötasu.

Riigikohus otsustas 16. juuni 2010 lahendis 3-3-1-36-10 lähtuvalt Euroopa Kohtu kohtuasjast C-326/99*, et kuigi käibemaksuseadus pole sõnaselgelt sätestanud isikliku kasutusõiguse juhtudeks maksuvabastust, viib isikliku kasutusõiguse puhul maksuvabastuseni võrdlus kasutusvaldusega, mis KMS § 16 lg 2 p 2 esimese lause kohaselt on maksuvaba.

Riigikohus kinnitas 16. juuni 2010 lahendis 3-3-1-36-10, et 2008. aastal kehtinud KMS § 12 lg 4 oli osas, milles see lubas tehinguväärtuse korrigeerimist mitteseotud isikute vaheliste tehingute puhul, vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2006/69/EÜ.

Riigikohus kordas jaanuari keskel kohtuasjas nr 3-2-1-132-09 enda varasemat seisukohta, et viivisenõude olemasolul saldoteatiste esitamine viiviseta võib olla asjaoluks, mis võib tuua kaasa viivisenõude esitamise õiguse lõppemise kuna hiljem sellise nõude esitamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega.

Olukorras, kus kogu maailm vaevleb majanduskriisis, ettevõtlus toppab ja töökohad kaovad tohutu kiirusega, on hädasti vaja lahendusi. Euroopa Liidu tasandil on loomisel Euroopa osaühingu kontseptsioon, mille kohaselt oleks võimalik asutada äriühingut osakapitali suurusega 1 euro.

Euroopa nn õiguskaitsemeetmete direktiiviga muudetakse riigihankelepingute sõlmimisel esinevate rikkumiste vastase võitluse tõhustamise eesmärgil seni kehtinud regulatsiooni. Meetme eesmärk on konkurentsi tagamine ja uute ärivõimaluste loomine kogu Euroopa Liidus. Eestis on vastavasisuline eelnõu alles riigikogu menetluses.

Maksuotsuse vabatahtlikku täitmise tähtaja (mitte vähem kui 30 päeva maksuotsuse kättesaamisest) möödumisel ootavad maksuotsusega määratud maksusummat mittetasunud ettevõtjat mitmed ebameeldivused.

Ettevõtjate praktikas on üha sagedasemad olukorrad, kus mõne äritehingu või –toimingu tegemine on takistatud, sest Äriregistri andmetel on äriühingu juhatuse liikme ametiaeg lõppenud. Äriseadustik (edaspidi ÄS) sätestab analoogiliselt osaühingute ja aktsiaseltside puhul, et juhatus valitakse tähtajaliselt (osaühingute puhul ÄS § 184 lg 2 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 309 lg 2).

Paljud, kes on sattunud mõne vaidlusega kohtusse, kirjeldavad kogetut sõnadega uskumatu, vale, demagoogia, rumalus jms. Mõni kirjutab kogemustest ajakirjanduses, mõni loob lausa veebilehti. Seejuures ei sõltu hinnang sellest, kas lõpuks vaidlus võidetakse või kaotatakse. Kas aga selline kriitika on alati õigustatud ja mis võib esile kutsuda need emotsioonid ning kas on ka midagi endale teadvustamiseks enne vaidlusega (tsiviil)kohtusse sattumist, on alljärgneva teemaarenduse sisuks.