Eestis tähistatakse 13. aprillil võrdse palga päeva, sest just selleks päevaks on naised teeninud sama keskmise palga, mille mehed teenisid möödunud aasta 31. detsembriks. Teisisõnu on naised teinud 104 päeva rohkem tööd, et jõuda meestega sama tulemuseni. Tallinna Inglise Kolledžis toimub võrdse palga päeva puhul avalik arutelu soolise palgalõhe teemal. 

Võrdse palga päevaga juhitakse tähelepanu soolise ebavõrdsuse probleemile ühiskonnas. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe – 28,3%. Kuigi nooremate naiste seas (20-24) on ootused saadavale töötasule veidi kõrgemad kui meestel, muutub olukord peamisesse pereloomise vanusesse (25-29) jõudes, kui meestel tõusevad palgalootused oluliselt, naistel aga mitte.  

"Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas ja mõjutab peale igapäevase sissetuleku ka erinevate hüvitiste ning pensioni suurust – seega elukvaliteeti kogu inimese elu vältel," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.  

Üks põhjustest, miks Eesti naised end tööturul kõrgemalt ei hinda, võib Tsahkna sõnul olla ebavõrdselt jaotunud hoolduskoormus. „Minu üleskutse on isadele – veetke senisest rohkem aega oma lastega ning võtke osa nende kasvatamisest ka vanemahüvitise perioodil. On aeg jõuda sinna, et ühiskond tunnustaks aktiivset isadust,“ rääkis minister. Tsahkna sõnul on valitsusel plaanis rohkem tähelepanu pöörata vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisele ning suurendada  isade osalust laste eest hoolitsemisel.

Tallinna Inglise Kolledžis toimuva ürituse lõpus kuulutatakse välja koolinoorte teemakohase kirjanduskonkursi parimad tööd. Ministeeriumile laekus kokku 80 kirjatööd, milles ka noored olid soolise palgalõhe vähendamise võimalustena välja toonud suuremat koormuse jagamist laste kasvatamisel ning isapuhkuse. Samuti mainisid kooliõpilased kõikides sfäärides palkade avalikustamist ja haridussüsteemi poolt noorte julgustamist eriala valikul.