13.06.2001. a. vastu võetud töötuskindlustuse seadus jõustus 01.01.2002. a. Hiljem on töötuskindlustuse seadust korduvalt muudetud, kuid viimane töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu võeti vastu 2002. aasta detsembris ja jõustus 01.01.2003. a, so vahetult enne esimeste väljamaksete tegemist seadust rakendava Eesti Töötukassa poolt. Senise praktika tulemusel on ilmnenud vajadus parandada korduvalt töötust kogevate isikute kaitset ning muuta hüvitiste määramise korda nii, et töötuskindlustusstaaži ja hüvitise suurust oleks võimalik arvutada kontrollitavate andmete alusel. 2004. aasta 1. mail toimunud liitumise tulemusel Euroopa Liiduga tuleb viia töötuskindlustuse süsteem kooskõlla Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega.
Töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse muudatuse peamised eesmärgid on:
2005. aastal sai töötuskindlustushüvitist keskmiselt 14% kõigist registreeritud töötutest ning ligikaudu 20% esmakordselt töötuks registreerunutest. Töötuskindlustuse süsteemi rakendamine on suurendanud seega suhteliselt väikese osa töötute sotsiaalset kaitset ning töötuskindlustus ei paku täna kaitset neile inimestele, kellel lühemad töötamise perioodid vahelduvad töötusperioodidega. Töötuks jäämise korral võib neil tekkida küll õigus töötutoetusele, kuid töötutoetuse saamine nullib nende kogutud kindlustusstaaži. See vähendab taas nende võimalust saada järgmise töötusperioodi ajal töötuskindlustushüvitist. Parandamaks kindlustatute kaitset on eelnõus ettenähtud:
- hüvitisele õiguse tekkimiseks vajaliku kindlustusstaaži referentsperioodi pikendamine seniselt 24 kuult 36 kuule;
- loobumine kindlustusstaaži nullimisest töötutoetuse määramise korral.
Praegu arvestab töötukassa kindlustusstaaži ning arvutab töötuskindlustushüvitise suurust tööandja poolt välja antava tõendi alusel, võimalusel kontrollides tööandja esitatud andmete õigsust Maksu- ja Tolliametilt (MTA) töötuskindlustuse andmekogusse kantud andmete põhjal. Tööandjate tõendite nõudmine koormab nii tööandjaid kui hüvitise taotlejaid ega võimalda määrata hüvitist täielikult kontrollitavate andmete alusel. Seetõttu on eelnõus ettenähtud, et:
- vaid viimasel kolmel töötatud kuul kogutud kindlustusstaaži on võimalik tõendada tööandja tõendi alusel, ülejäänud staaž tuvastatakse MTA poolt töötuskindlustuse andmekogusse esitatavate kontrollitud andmete alusel;
- hüvitise suuruse arvutamine töötuna arvelevõtule eelnenud üheksa töötatud kuu tasu alusel, mille kohta on andmed hüvitise taotlemise ajaks MTA poolt kantud töötuskindlustuse andmekogusse.
Selleks on eelnõus täpsustatud tööandja maksejõuetuse mõistet ja suurendatud töötajale tööandja maksejõuetuse korral hüvitatavate saamata jäänud tasude ülempiiri. Nii on töötajate nõuded tööandja maksejõuetuse korral võrreldes varasemaga paremini kaitstud ja kooskõlas vastavate ELi direktiividega.
Väljavõte seletuskirjast töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde.
Vaata Lisaks:
