Soome ja Rootsi vahel, Botnia ehk Põhjalahe suudmes, laiub maailma suurimaid saarestikke enam kui 17 000 saarega.

Kohvik Godbys pakub kauneid vaateid saari ühendavatele maanteedele. Fotod: Jaan Masing

Turu saarestik ja Ahvenamaa koosneb valdavalt kõrgetest ja kaljustest saartest ja laidudest, mida nimetatakse skäärideks. Hästi kirjeldab muljet saarestiku rootsikeelne nimetus skärgård ehk skääride aed. Kormoranidega kaetud karisid ei jõua keegi lugeda. Avamerd ei näe kusagilt, kõikjal rannikul lummab imeline vee, kaljude, kanarbikunõmmede ja rannametsade kooslus.

Ahvenamaale soovitan sõita Soome saarestiku ringteed pidi ühelt saarelt järgmisele edasi liikudes. Paljukiidetud jalgrattamatk on treenitutele muidugi vahva, kuid peasaare vahemaad on suhteliselt pikad, teed kulgevad valdavalt sisemaal läbi eestipärase metsa, kaunitesse neemetippudesse pääsuks tuleb edasi-tagasi sõita ja avaratel kaljudel saab ju vaid jalgsi liikuda. Autoga sõites jõuab ja näeb rohkem, sest aeg ei kulu asfaldil väntamiseks. Vähetähtis pole ka võimalus kallile Põhjamaale magamisvarustus, toidupoolist, jooke jms kaasa võtta. Kuigi majutuskohti on palju, võib suvisel tipphooajal neist puudus tulla.

Saarestiku pealinnas suur lubjakivikaevandus

Alustasime Helsingist mööda kaunist Lääneväila ja põikasime Kirkkonummist paralleelselt kulgevale Kuningateele ehk vanale maanteele. Pärast Ingåd jääb rannateele, iidse Snappertuna lähedale võimas, 14. sajandil kaljunukile ehitatud Raseborgi kindlus. Tammisaaris ehk Ekenäsis on kena raekoda ja kirik ning armas vanalinn.

Jätkasime Perniö, Kemiö ja Sauvo – viimases asub uhke maakivikirik kalmistuga – kaudu ümber Paimio fjordi Paraisele, mis on Turu saarestiku pealinn. Seal on Soome suurim lubjakivikaevandus, mida saab piiluda vaateplatvormilt. Mäe sisse on kaevatud võimas, ligi 100 m sügavune auk.

Pidevalt sõitvad praamid aitasid meid Nauvole ja Korppoole, kus on kaunid kirikud ja jahisadamad ning mõnusad matkarajad. Galtby sadamast jõudsime 2,5tunnise elamusrikka sõidu järel Ålandi kagunurgas asuvale Kökari saarele. Seal ei asu kirik keset küla, vaid loodeotsas, Hamnö saarekesel, selle kõrval on 13. sajandil rajatud frantsiskaani kloostri kabeli vare ja võrratud punased kaljud rannal.

Finnö laht Ålandi kagunurgas Kökari saarel.

Kirikuteelt algav matkarada viib üle imeilusa Överboda kaljuplatoo pronksiaegsete kalastajate külaasemeni, kes tulid arvatavalt Eestist. Sellele viitab ka teise ilusa platoo ja sadamakoha nimi lõunarannal – Estholm. Ümaraks lihvitud hallil või punakal graniidil kasvavad erkrohelised kadakad ja kukemarjad, lillad õitsvad kanarbikulaigud vaheldumisi pohlade ning mitut värvi sammalde ja samblikega lõid ainulaadseid värvikombinatsioone. Neid rikastasid veesilmad kaljulohkudes ja paljud lilled.

Järgmisel päeval randusime Lumparlandil, mis on Lemlandi kaudu peasaarega sildadega ühendatud. Meresõitudel äratas imetlust kitsaste väinade vee sügavus ja kohalike laevnike manööverdamisoskus kariderägastikus. Linde oli suhteliselt vähe, valdavalt kormoranid ja luigepered, küllap teised hoiduvad varjulistesse lahesoppidesse.

Lumparlandilt Mariehamni sõites ja edaspidi peasaarel liigeldes avaldus nn Vormsi efekt – rannad, eriti neemetipud on kaunid ja asustatud (paadikuurid, kämpingud, matkarajad, vaatetornid), maanteel metsa vahel sõites ei näe aga suurt midagi. Pealinn Mariehamn on poolsaarel asuv tavaline kena linnake, mille huvitavaim objekt on Meremuuseumi kõrval seisev neljamastiline purjelaev Pommern.

Eckeröst leiab paadikuuride linnaku

Kena puhkekeskus on ka lääni läänepoolseima, Eckerö saare looderannal Käringsundis. Seal asub jahindus- ja kalandusmuuseum, safaripark, looduslik kaljusadam, romantiline paadikuuride linnak, liivarand ja muidugi mitmed majutuskohad. Berghamn on meilgi tuntud Eckerö Line’i kodusadam, sealt toimub lühim praamiühendus Soomest Rootsi, Grisslehamni. Uhkes 1828 valminud posti- ja tollihoones – tollal oli seal Venemaa piir, seetõttu Peterburi stiilis – asuv muuseum kajastab 17. sajandil kuninganna Kristiina käsul rajatud saarestikku läbiva postitee ajalugu.

Kõige kõrgemad mäed on peasaare põhjaosas, Geta ja Saltviki valdades. Teel sinna, pärast Pålsbölet, viib matkarada läbi kaljumetsa vaatetornini, Geta mäel on vana vaatetorn, kauni vaatega restoran ja puhkeküla. 15. sajandi kirikul, nagu enamikul selle kandi kirikutest, on eraldiasetsev puutorn. Ida pool, Långbergsöda lähedal asub kiviaja küla ase ja saarestiku kõrgeim punkt Orrdalsklint, 129 meetrit. Saart lõhestava fjordiäärne Godby (jumala küla, mitte good-bye) pakub Ålandi ilusaimat vaadet – maantee sööstab tunnelist otse kõrgele sillale, tunneli kohal avaral kaljumäel on kohvik ja vaatetorn.

Postiteed mööda jõudsime Ahvenamaa ainsasse keskaegsesse kindlusse, Kastelholmi, mis on saarestiku vana keskus. Kõrge kivilinnus on osaliselt taastatud, selle kõrval asub tasuta vabaõhumuuseum. Ilusa sinise veega Bomarsundi väina ääres vapustavad 1830–1854 venelaste ehitatud ülivõimsa kindluse varemed. Suure ovaalse peakindluse kõrval oli plaan rajada 12 meie Patarei vangla sarnast kaitsetorni, valmis kolm. Lõunapoole loodi tohutu kindlustuste vöönd, mille taga paiknes sõjaväelinnak. Vundamendid on alles ja skeemidega varustatud. Imestama pani sellise kolossi rajamise mõttekus siseväina äärde.

Originaalartikkel