2% + 4% II samba sissemaksete puhul on võimalik tulevikus teha ka 4% + 4% või 6% + 4% sissemakseid. Tööandjapensioni loomine on järgmine oluline samm pensionäride heaolu parendamiseks. Suurem pensionivara II ja III sambas annab võimaluse kasvatada pensioni solidaarsust ka I sambas.

2% + 4% asemel 4% + 4% või 6% + 4%

Eesti demograafilisi trende vaadates on selge, et rahuldava sissetuleku saavutamiseks pensionieas on vaja koguda pensioniks lisaraha juba tööeas. See on vajalik selleks, et meie eakad ei elaks tulevikus vaesuse piiril ning saaksid käia poes, restoranis, kinos ja teatris, samuti maksta elektri-, kütte- ja ravimiarveid. See on vajalik ka selleks, et nad saaksid veeta aega oma lastelastega. Mida rohkem me oma pensionipõlveks raha kogume, seda parem.

Valitsus teeb praegu tööd eelnõuga, mis annaks inimesele vaba voli suurendada oma II pensionisamba 2% + 4% sissemakse soovi korral suuruseni 4% + 4% või isegi 6% + 4%. Sellise võimaluse loomist tuleks nimetada viimase 20 aasta positiivseimaks pensionimuudatuseks, sest see annab inimestele päriselt võimaluse rääkida oma tulevikupensioni suuruse teemal kaasa.

Lisaks suuremale tulevikupensionile peaks inimesi vabatahtlikult rohkem II sambasse panustama motiveerima asjaolu, et II samba sissemaksed teeb inimene brutopalgast, mis tähendab automaatselt 20% suurust maksuvõitu. Usutavasti on Eestis kümneid tuhandeid inimesi, kes oleks oma tuleviku-iseenda peale mõeldes valmis koguma oma pensionikontole praegusest rohkem raha. Selleks on riigil vaja ainult luua neile võimalus.

Tööandjapension tuleb käima tõmmata

Seepärast tulebki esimesel võimalusel jõustada II pensionisamba suuremate vabatahtlike maksete võimalus. Seejärel saab liikuda kohe edasi järgmise, veel tähtsama sammuni: tööandjapensioni loomiseni.

Eestis on loodetud juba 20 aastat tööandjate südametunnistusele koputades – kord õrnemalt, kord tugevamalt, et nad hakkaksid peale palga maksmise tegema sissemakseid ka töötaja pensionikontole. Kuna palga maksmine ja pensionikonto sissemaks on maksuliselt aga täpselt sama tagajärjega, polegi see Eestis reaalsuseks saanud. Ega saa samamoodi jätkates ka kunagi tulevikus.

Täiendava pensionimaksu kogumine tööandja poolt tehtud pensionimakse sissemakse pealt tuleb ära lõpetada. Sel juhul rakenduks 33%-lise sotsiaalmaksumäära asemel tööandja pensionikonto sissemaksetele 13%-line haigekassa määr. See muudaks tööandja vaadet oma kompensatsioonipaketi mitmekesistamisele ja aitaks luua Eesti riigi jaoks stabiilsema pikaajalise majandusarengu, mille puhul ei oota eakaid pensioniea saabudes ees terav sissetulekukuristik.

Riigipensioni solidaarsuse suurendamine

Riigi võimalused tõsta I samba ehk riigipensionit on piiratud maksulaekumise kasvuga, mis on funktsioon maksumäärast, töötasu suurusest ja tööealiste arvust. Ideaalis peaks riigipensioni väljamaksed olema kaetud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvelt eelarvesse laekuvate tuludega. Paraku ei ole see olnud nii järjepanu aga juba 13 aastat.

Täpsemalt on pensionärid uuristanud riigi pensionikassasse 3 miljardi euro suuruse augu. Kui viimatist töövõimetusreformi (töövõimetuspensionärid eraldati vanaduspensionäridest ja viidi pensionikassast töötukassa rahastamise alla) mitte arvestada, siis on selle augu suurus isegi ligikaudu 4 miljardit eurot.

See on raha, mis on tulnud riigi teiste valdkondade ja tulevaste pensionäride arvelt ning mis kajastub riigi võlakoorma kasvus. Ja see pensionikassa kumulatiivne defitsiit ületab isegi summat, mille on riik omapoolsete sissemaksetega pannud 20 aasta jooksul II pensionisambasse.

Ainult riigi ümberjagamispensionile lootma jäämine tähendaks meil järgmistel aastakümnetel suhtena keskmisse palka üha väiksemaid ja väiksemaid pensione. Tööeas keskmist palka või alla selle teeninute jaoks tähendab see päriselt väga keerulist toimetulekut.

Pensionäride vaesuse leevendamiseks on riik muutnud riigipensionit korduvalt solidaarsemaks, st vähendanud selle sõltuvust palgast ja suurendanud sõltuvust tööstaažist. Värskeim selline muudatus jõustus 2021. aastal valemiga 50% staaž ja 50% palk.

On tõenäoline, et ka tulevikus on vaja riigil I sambas staažikomponendi osakaalu suurendada ja palgakomponendi osakaalu vähendada. Kuid selleks, et praegust keskklassi ei ootaks pensionieas ees kuristik, on vaja koguda II ja III sambasse pensioniraha ette tunduvalt suuremas mahus kui praegu. Mida rohkem on pensioniraha ette kogutud, seda suurem on paindlikkus jooksva maksuraha laialijagamisel solidaarsuse kasvatamiseks.

Suurem pension kõigile

Ainult riigi, töötaja ja tööandja ühise panusega on võimalik tagada pensionäridele vanaduspõlves elatustase, mida näeme Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides. Ilma selleta jääme Ida-Euroopa madalale tasemele, kus pensioniea saabumist peab kartma, mitte seda ei oodata. On ju tohutu vahe, kas pensionärina on sissetulek 40%, 50% või 60% suhtena kunagisse töötasusse.