2004. aasta inflatsiooni mõjutasid enim Euroopa Liiduga liitumisega kaasnenud muutused maksupoliitikas ning väliskaubanduses. Aasta kokkuvõttes tõusid kaupade ja teenuste hinnad 3,0 protsenti, tingituna peamiselt mais toimunud hüppelisest mootorikütuste ning toidukaupade kallinemisest. Lisanduvat hinnasurvet avaldas toornafta hinnatõus maailmaturul.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,2-protsendiline kallinemine eelmise aastaga võrreldes oli peamiselt tingitud suhkru, piimatoodete ja puuviljade kõrgemast hinnatasemest. Transporditeenuste 5,4-protsendilise kallinemise taga oli peamiselt mootorikütuste aktsiisi tõstmine, nafta hinnatõusu mõju mootorikütuste kallinemisele vähendas sisemaine tugev konkurents. Oluliselt mõjutas tarbijahindade aastakasvu ka eluasemeteenuste administratiivne tõus ning ahjukütte kallinemine seoses selle varumise raskustega kehvade ilmastikutingimuste tõttu.
 
Eurotsooni 2004. aasta inflatsiooniks kujunes esialgsel hinnangul 2,1 protsenti, mis oli 0,9 protsendipunkti madalam kui Eestis. Eurotsooni hinnatõusu kiirendas enim nafta maailmaturuhindade märkimisväärne kasv aasta teises pooles, mille mõju vähendas euro tugevnemine. 2005. aastal oodatakse eurotsooni inflatsiooni jäämist allapoole Euroopa Keskpanga seatud 2 protsendi piiri, mida toetab tugev euro ning oodatav naftahindade langus.
 
Lisaks suhteliselt kõrgel püsivatele kütusehindadele kiirendavad inflatsiooni ka 1. märtsist tõusvad elektrihinnad. Eesti tarbijahindade tõus peaks 2005. aastal püsima eelmise aasta tasemel.