Vastukaja Äripäeva uudisele: Eesti ettevõtete maksekultuur võrreldes 2003. aastaga mullu halvenes ja makseviivitused sagenesid
Äripäevas 6. jaanuaril ilmunud artikkel juhib tähelepanu Eesti ettevõtete maksekultuuri halvenemisele. Euroopas on trend sama. Intrum Justitia läbi viidud maksekultuuri uuringus, kus osales 9000 ettevõtet 22 riigist, leiti, et makseviivitused on välisturgudel laienemisel ettevõtete jaoks kõikjal Euroopas peamine takistus ja komistuskivi. Kui aastal 1997 oli see keskmiselt 13,8 päeva, siis aastal 2003 juba 15,7 päeva.
Igal aastal kaotab ELis oma töökoha keskmiselt pool miljonit töötajat just hilinenud maksete tõttu. Eesti toodete peamiseks läbilöögi aluseks Lääne-Euroopas peetakse just hinnapoliitikat ning sinna alla kuulub kindlasti ka paindlike maksetähtaegade pakkumine. Aastal 2002 suurenes näiteks maksejõuetuks tunnistatud firmade arv Eesti tähtsamates ekspordipartnerites Saksamaal 16,4% ja Soomes 34,9 protsendi võrra.
Välisostja makseraskuste vastu pakub ettevõtjale kaitset ekspordigarantii. Krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutusest KredEx saab ettevõtja krediidikindlustust, mis ühelt poolt maandab välisostja maksejõuetuse riski ning teisalt võimaldab edukamalt konkureerida maksetähtaegade osas.
Ekspordikindlustus on väga otstarbekas näiteks väikeettevõttele, kus sageli puudub vajalik aja- ja raharessurss ning samuti oskusteave krediidiriskide hindamiseks. Eksporditehingut tasub kindlustada, kui selle maht moodustab suhteliselt suure osa ettevõtte käibest – muidu võib eksporditehingu ebaõnnestumine viia eksportija likviidsusraskustesse.
Riigi garanteeritud eksport moodustas Eestis 2004. aastal vaid umbes 0,8% ekspordi kogumahust. Mujal Euroopas – k.a ELi uued liikmesriigid – kindlustatakse ekspordist keskmiselt 20% (riigi ja erasektori kindlustatav eksport kokku).
Seni pole rahvusvahelised kindlustusfirmad Eesti turul ekspordikindlustust aktiivselt pakkunud. Ühe põhjusena tuleb siin kindlasti välja tuua Eesti turu kogumahu ja ettevõtete suhteline väiksus – näiteks Soomes pakuvad rahvusvahelised kindlustusfirmad oma tooteid peamiselt firmadele, mille aastakäive ületab 2 mln eurot.
Riiklike ekspordigarantiide vajalikkust on analüüsinud mitmete erinevate riikide ekspordiagentuurid ning kõikjal on nad jõudnud üheselt järeldusele, et ilma nendeta on eksportöörile rahvusvahelisel turul võrdsete tingimuste tagamine võimatu.
Seega on hetkeseisu arvestades äärmiselt oluline, et KredEx suudaks täita tühimiku, mis on tingitud turu väiksusest. Täna on KredExi eksporditehingute garanteerimise võimalused riikliku garantiiportfelli lae (300 mln krooni) saavutamise tõttu pärsitud. Riigikogus menetluses oleva muudatusega taotleme mahu tõstmist 1 miljardile kroonile. Limiitide suurendamine annaks võimaluse eksportööride riskide maandamiseks ja majanduskasvu üheks mootoriks oleva ekspordi kasvuks.
