Eesti majandus kasvas 2004. aasta kolmandas kvartalis 6,1 protsenti, kolme kvartali kokkuvõttes ulatus kasv 6,2 protsendini. Majanduskasvu kiirenemine kolmandas kvartalis tulenes ekspordi kasvu tõusust, mis ületas kolm korda sisenõudluse kasvu. Eesti majanduskasv ületas kolmandas kvartalis Euroopa Liidu majanduskasvu 4 protsendipunkti võrra. Läti ja Leedu majandused kasvasid vastavalt 9,1 ja 5,8 protsenti.
Ekspordi osakaal sisemajanduse koguproduktis suurenes 82,8 protsendini, mis tulenes nii kaupade kui teenuste ekspordi märgatavast kasvust. Ekspordi kasvu toetasid eelkõige masinate, seadmete ja transpordivahendite väljavedu ning reisi- ja kaubaveoteenuste eksport. Sisenõudluse osakaal sisemajanduse koguproduktis kasvas kolmandas kvartalis 104,1 protsendini. Investeeringute panus majanduskasvu oli eratarbimiskulutustest veidi suurem.
Kapitali kogumahutuse reaalkasv alanes 9,3 protsendini, mis on siiski suhteliselt kiire. Kasvu toetasid nii ettevõtete, valitsussektori kui kodumajapidamiste suurenenud kapitalimahutused. Lühiajalise statistika kohaselt panustasid äriühingute investeeringute kasvu peamiselt kinnisvara ja töötleva tööstuse ettevõtete kapitalipaigutused hoonetesse ning tootmisvahenditesse.
Eratarbimiskulutuste kasv 4,7 protsenti vähenes eelmiste kvartalitega võrreldes märgatavalt, jäädes alla ka viie aasta keskmisele kasvule. Eratarbimiskulutuste kasvu aeglustumise tõi kaasa tööhõive langus, mis oli tingitud nõudluse vähenemisest ja tihenenud konkurentsist, mis tõi kaasa nii tulude kui ka kasumimarginaalide kasvu pidurdumise ning sundis ettevõtteid tööjõukulude kokkuhoiule. Eratarbimise kasvu pidurdas ilmselt ka suhteliselt madal reaalpalga kasv ja järjest suurenev eraisikute laenukoormus.
Majanduskasvu vedasid peamiselt töötlev tööstus, transport ja side, kinnisvara ja muu äriteenindus ning finantsvahendus. Need neli tegevusala andsid 75 protsenti kogu lisandväärtuse aastasest juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades.
Tegevusaladest kasvas enim finantsvahenduse lisandväärtus – 16,1 protsenti võrra, tõusu taga on jätkuvalt aktiivne laenu- ja liisingutegevus ning madal võrdlusbaas.
Kõige olulisema panuse kasvu andis töötlev tööstus, mille kasvukiirus hindade tõusu tõttu vähenes veidi teise kvartaliga võrreldes. Tööstusharudest toetas kasvu enim ehitusmaterjalide, metalltoodete tootmine, masinaehitus, elektroonika ning mööblitööstus. Energeetikasektori kasvutempo aga suurenes ja seda energeetikatoodangu kodumaise tarbimise ja ekspordi suurenemise tõttu. Samas mäetööstuse lisandväärtus jäi eelmise aasta tulemusele alla, mida põhjustas langus põlevkivi kaevanduses ja turbatootmises.
Ehituse lisandväärtuse aastakasv aeglustus 4,8 protsendini eelmise kvartaliga võrreldes, mis tulenes ehitustegevuse kasvukiiruse vähenemisest ning ennekõike hoonete ehituse langusest. Veonduse, laonduse ja side kasv samuti aeglustus, selle taga on peamiselt halvenenud konjunktuur ja kütuse kallinemine. Sisekaubanduse panus majanduskasvu samuti vähenes eelmise kvartaliga võrreldes, mis oli tingitud valdavalt nõudluse kahanemisest.
Samal ajal kinnisvara ja muu äritegevuse kasv kiirenes 6,9 protsendini, mille põhjustas põhiliselt müügitulude ja kasumi kasv kinnisvaraalases tegevuses. Turismi elavnemise tõttu suurenes ka hotellide ja restoranimajanduse kasvutempo ja seda tänu majutus- ja toitlustusteenuste müügi kasvu kiirenemisele. Positiivse panuse majanduskasvu andis ka primaarsektor, kasvu toetas eelkõige põllumajandus, kalanduses ja metsamajanduses jätkus langus.
2004. aasta neljandas kvartalis majanduse kasv eeldatavasti aeglustus. Seda kinnitavad harude arenguindikaatorid ning majandususaldusindeks, mis alanes neljandas kvartalis, viidates nii tööstuse ja teenindussektori ettevõtete kui ka tarbijate kindlustunde langusele.
Majanduskasv peaks jätkuma mõõdukas tempos ka järgmise aasta alguses, seda osaliselt kõrge võrdlusbaasi tõttu, aeglustumise trendi jätkumisele viitavad tellimuste portfelli mahtu kajastava indikaatori alanemine tööstuses ja ehituses, kahanenud kaubandus- ja teenindusettevõtete müügiprognoosid ning veidi vähenenud tarbijate optimism.
Lisainformatsioon:
Irina Bõtškova tel 611 3432
Liis Elmik tel 611 3043
Erki Lõhmuste tel 611 3493
