Paljudel meist on lapsed või planeeritakse pere juurdekasvu lähiajal. Seadused annavad lapsevanematele ja lapseootel emadele nii mõningadki soodustused ja eelised, millest püüamegi alljärgnevalt pakkuda lühiülevaate.

Samas seadusandlus muutub ja täieneb pidevalt ning ei saa kunagi päris lõplikult valmis. Seega ka järgnev jutt võib muutuda juba lähiajal. Oluline on aga see, et olemasolevad soodustused püsiks ning täieneksid veelgi.

Põhilisteks õigusaktideks, mis kaitsevad naist raseduse ajal, sünnituse järgselt ja lapsehoolduspuhkusel olles, on EV Töölepinguseadus, Töö-ja puhkeaja seadus, Puhkuseseadus, Ravikindlustuse seadus, Riiklike peretoetuste seadus, Töötu sotsiaalse kaitse seadus, Vabariigi valitsuse määrus" Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks".

Lisaks eeltoodutele kehtib alates 01.01.2004 Eestis ka "Vanemahüvitise seadus", millesse me seekord ei süvene.

TÖÖLEPING

• Raseda või isikuga, kes kasvatab alla 3-a. last, on töölepingu lõpetamine üldjuhul keelatud.
  Mõningatel juhtudel on see lubatud, kuid seda ainult tööinspektori nõusolekul ja alljärgnevatel juhtudel:
  • ettevõtte likvideerimine, pankrot;
  • katseaja ebarahuldavad tulemused;
  • töötajapoolne töökohustuste rikkumine;
  • töötaja suhtes usalduse kaotus;
  • töötaja vääritu tegu.
• Kui tööandja juures töötab rase, siis peab tööandja järgima kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 07.02.2001.a.nr.50 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks".
  Kui rase ei saa teha enam oma ja lapse tervisele kahjulikult mõjuvat tööd, siis tuleb sellest informeerida arsti, kelle juures rasedusega arvel ollakse. Rasedal on õigus nõuda arstilt tõendit (millega kaasneb ka töövõimetusleht) töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või üleviimist teisele, tervislikumale tööle. Sellisest üleviimisest tekkinud palgavahe hüvitatakse ravikindlustuse summadest haigekassa poolt. Kui aga tööandjal sellist tööd anda ei ole, vabastatakse rase tööst ja selle aja eest makstakse hüvitist ravikindlustuse summadest. Tööandja peab mõlemal juhul pöörduma tööinspektori poole otsuse saamiseks.
• Rasedaid on keelatud:
  • rakendada  ületunnitööle (töötamine üle kokkulepitud tööaja normi); 
  • rakendada tööle ööajal (22.00- 06.00);
  • rakendada  tööle puhkepäeval (graafikujärgsel töötamisel võib puhkepäev olla ka nädala sees, mitte ainult laupäev ja pühapäev);
  • saata  töölähetusse.
• Kui peres kasvab kuni 12-aastane laps, võib naist rakendada öötööle, ületunnitööle ja tööle puhkepäeval üksnes töötaja nõusolekul.
• Kui peres kasvatab kuni 3-aastane laps, võib töötajat saata töölähetusse üksnes tema nõusolekul.
• Kui peres kasvab kuni 1,5-aastane laps, on töötajal õigus nõuda iga 3 tunni järel 30-minutilist lisavaheaega lapse toitmiseks. Kahe või enama kuni 1,5-aastase lapse toitmise vaheaeg peab olema vähemalt 1 tund.
  Töötaja soovil liidetakse need vaheajad kokku puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.
• Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.

PUHKUSED

Rasedus-ja sünnituspuhkus

• Rasedus-ja sünnituspuhkusele on naisel õigus jääda 70 kalendripäeva enne arsti poolt määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, s.o. alates 30. rasedusnädalast. Töövõimetuslehe vormistab arst, kelle juures töötaja arvel on, selleks arstiks võib olla günekoloog või perearst. Sünnituslehe (mis on üks töövõimetuslehe liik) alusel antakse  rasedus- ja sünnituspuhkust korraga 140 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele
• Erand on kehtestatud ka rasedatele, kes on:
  • juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmed;
  • saavad töö-või teenustasusid võlaõigusliku lepingu alusel;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad;
  • kellel on vastavalt Ravikindlustuse seadusele õigus hüvitisi saada.
    Nendele makstakse sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ilma rasedus-ja sünnituspuhkuseta (või ilma lapsendaja puhkuseta). Küll aga tuleb hüvitise saamiseks haigekassale esitada sünnitusleht või lapsendamisleht.

Korraline puhkus

• Sõltumata töötatud ajast, on õigus saada naisel enne või pärast rasedus-ja sünnituspuhkust esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses.
• Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:
  • naisele vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (ka lapse isa võib võtta lapshoolduspuhkuse ema asemel) või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
  • vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
    Kahte viimast võimalust peab tööandja arvestama ainult juhul, kui töötaja on selle puhkusesoovi avaldanud juba igaaastase puhkusegraafiku koostamisel, mis koostatakse tööandja poolt jaanuarikuu jooksul.

Vanemapuhkused

• Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, ning tööandja on kohustatud säilitama lapsepuhkusel viibijale töökoha. Samas on lapsepuhkusel viibijal õigus igal ajal katkestada lapsehoolduspuhkus ja asuda tööle (selleks tuleb kirjutada tööandjale vastavasisuline avaldus).
  Lapsehoolduspuhkusele võib peale ema jääda ka lapse isa või kui vanemad seda puhkust ei kasuta, siis lapse tegelik hooldaja.
• Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust:
  • 3 kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
  • 6 kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
    Lapse isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kuni 14 kalendripäeva.

    Täiendavate lapsepuhkuse päevade eest ei ole tööandjal kohustust maksta keskmist palka, vaid nende päevade eest makstakse riigieelarve vahenditest riigi poolt kehtestatud päevamäära alusel (praegu on selleks määraks 66 krooni päev (miinus tulumaks)). Soovi korral liidetakse täiendav lapsepuhkus põhi-ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal.

• Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil täiendavat palgata lapsepuhkust:
  • kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või   hooldajale (neil peab olema sõlmitud perekonnas hooldamise leping)
  • kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale (vastavasisulise lepingu olemasolul).

Probleemide puhul tööandjaga, kui tundub, et tööandja rikub seadusi, on töötajal alati õigus konsultatsiooni ja abi saamiseks pöörduda tööinspektsiooni.

RAVIKINDLUSTUS

Ajutise töövõimetuse hüvitis

• Hüvitis alla 12-aastase lapse põetamise korral (hooldusleht).
  Makstakse alates esimesest päevast ning kodus põetamise korral 100% ja haiglas 80% ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Makstakse maksimaalselt 14 – kalendripäeva.
• Üle 12-aastase lapse põetamine loetakse vastavalt Ravikindlustuse seadusele haige perekonnaliikme põetamiseks ning hüvitist makstakse 80% ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Makstakse kuni 7 kalendripäeva.

  • Hüvitis alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral (hooldusleht), kui hooldaja ise on haige või osutatakse talle sünnitusabi, on 80 % ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Makstakse kuni 10 kalendripäeva.