Lisaks sellele, et lapse haigus rikub pere puhkuseplaanid, võib last põetavale vanemale tulla ebameeldiva üllatusena hooldushüvitiseta jäämine, sest seaduse järgi haige laps puhkamist ei takista.
Mullu detsembris haigestus tallinlanna Anneli kaheaastane laps ema puhkuse ajal kopsupõletikku. Lapse paarinädalase põetamise eest võttis naine välja hoolduslehe ja esitas selle oma töökohta, ent tööandja üllatuseks ja ema pettumuseks selgus, et puhkuse ajal haigestunud lapse eest hooldushüvitist ja puhkuse edasilükkumist seadus ette ei näe. Olnuks haige aga ema ise, saanuks ta haigushüvitise ja tema haiguspäevad oleks puhkusest maha arvestatud.
Ehk on näpuviga
Loost kuulnud lastevanemate liidu liige Marja Kuusk avaldas lootust, et tegemist on kogemata seadusesse sattunud näpuveaga. «Olen ise üheksa aastat ema olnud, aga õnneks ei ole minu laps puhkuse ajal haigestunud, nii et selline seadus tuli tõeliselt ebameeldiva üllatusena,» sõnas Kuusk. «Lapsed peaksid olema ju kõige tähtsamad, mistõttu lastevanemate liit loodab, et see eksitus parandatakse,» lisas ta.
Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul ei ole sellist võimalust töövõimetushüvitiste kohta seadusesse tõepoolest sisse kirjutatud ega vajalikuks peetud. «Haigekassa saab siin vaid soovitada, et rahuolematu kodanik teeks Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse vastav muudatus,» juhatas Osvet.
Muutmine pole välistatud
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali sõnul on säte seaduses juba mitu aastat ja selle muutmist ei ole seni vajalikuks peetud. «Aga kui on huvi ja vajadus, siis ma ei välista, et seda saab muuta,» ütles Treial. Samas ei osanud ta põhjendada, miks selline otsus üldse tehti. «Arvan, et nii nagu täiskasvanu haigestumine, takistab ka lapse haigus peret täisväärtuslikult puhkamast,» nentis Treial.
Sotsiaalkomisjoni esimees tunnistas, et sellistel puhkudel võivad teadlikumad töötajad ja tööandjad kasutada võimalust töötaja puhkus vastastikusel kokkuleppel lõpetada. «Kipub olema olukordi, kus seadust kohendatakse nii või teisiti enda järgi, seetõttu võiks see konkreetne säte tulla aruteluks küll,» ütles Treial.
Haigekassa ravikindlustuse eelarvest kulub Osveti sõnul haigus- ja hooldushüvitisteks iga aastaga üha suurem summa. «See tähendab, et inimeste ravimiseks tõsisemate tõbede korral jääb aina vähem raha,» märkis Osvet. 2004. aasta 11 kuu eest maksis haigekassa töövõimetuslehtede eest kokku rohkem kui 999 miljonit krooni. «Võib kindlalt väita, et kui lisada veel detsember, siis ületab summa absoluutse kindlusega ühe miljardi piiri,» märkis Osvet.
Ta lisas, et haiguslehtede kasvav arv kõigutab levinud arvamust, et töökoha kaotamise hirmus ei julge töötajad end või oma lapsi koju ravima jääda. «Haigekassa ei soovi, et inimesed käiksid haigena tööl, aga ka mitte seda, et haigus- ja hoolduslehti liiga kergekäeliselt võetakse,» ütles Osvet.
Perekeskne meede
Sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul vajaksid nii sünnitushüvitised kui ka hooldushüvitised eraldi käsitlemist. «Need tuleks haigekassa alt välja tuua ja näiteks sünnitushüvitise võiks kombineerida vanemapalgaga ja ka hooldushüvitis võiks olla lahendatud perekeskse meetmega, et ema saaks oma lapsega tegeleda, kui laps haige on,» ütles Pomerants.
Haigushüvitiste maksmine
• Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust ja haiglas põetamise korral 80%.
• Alla 12-aastase lapse hooldajal on õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist kuni 14 päeva eest.
• Kindlustatud isikul ei ole õigus saada hüvitist, kui hoolduslehe alusel töövabastus algab ajal, mil kindlustatud isik on põhi- ja lisapuhkusel.
Allikas: ravikindlustuse seadus
