Meedias on palju räägitud ja kirjutatud pere- ning tööelu ühildamise teemadel. Tänapäeval peetakse naisi ja mehi võrdseteks, mõlemad käivad tööl ning teenivad elatist. Päeva lõpuks on mõlemad raskest tööpäevast väsinud ja tujutud, kuid koju jõudes ei lõpe päev ega tööd.

Enamlevinud mudeli järgi on Eestis just naine see, kelle õlule jääb kogu kodutööde hulk, kuigi ka tema viibib 8-10 tundi tootval töökohal.

Kohe tekivad küsimused. Millal naine (pereema) puhkab? Kas väsinult on võimalik veel olla õnnelik? Kas naised teevad piisavalt, et olukorda muuta?

Kooselu alguses on naised tihtipeale õhinal nõus kaasat teenima, mõnuga koristama-küpsetama, askeldama, et kindlustada oma kohta armastatu majapidamises. Sellega “kaevatakse endale auku”, sest ise endale võetud orjusest on pärast võimatu loobuda — rollid on juba paigas. Kõik on muutunud harjumuspäraseks ja ega teenijatöö eest ka enam kiita saa. Selline olukord tekitab pingeid ja virinat.

Loomulikult oli kodutööde ebavõrdne jaotamine suuremaks probleemiks tugeva tööorientatsiooniga naistele ja kõrgharidusega naiste puhul. Üsna laialt levinud arusaam, kui väljendada seda ühe uurimuses osalenud naise poolt kirjapanduga, et “mehe tööpäev lõpeb siis, kui ta koju jõuab, naise oma siis kui ta silmad suleb”, on visa taanduma.

Psühholoogid seletavad olukorda nn väljakujunenud kahepoolse rollikonfliktiga suunal: perekond <=> töö.

Esimesel puhul perekond ja sellega seotud kohustused (näiteks perele ja kodustele toimetustele kuluv aeg, sagedane vajadus vabade päevade järele, jne) hakkavad segama tööd ja ametialast edasiliikumist. Teisel juhul töö oma suurte nõudmistega, ebasobiv tööaeg, vajadus viibida pikaajalistes komandeeringutes jne, hakkavad segama pereelu. Mõlemal puhul on tegemist kutsetöö ja pereelu kokkusobitamise raskustega.

On nii, et:

• konflikt on tõsiselt võetav tööga seonduv stressifaktor, mõjutades nii konfliktis osalejate töövõimet, tervist kui ka pere heaolu.
• ebakindlus tööl toob kaasa mure oma laste tulevikuväljavaadete pärast.
• kutsetöö ja pereelu kokkusobitamise edukusest sõltub perekonna kindlustunne.
• peretülid (ületunnid, lapsehoid, töö koju kaasavõtmine) on hoiakute konfliktid.

Seega, kuidas oleks võimalik leevendada eelpool nimetatud rollikonflikti tööandja seisukohalt?

Paindlikum töö organiseerimine ja ebatüüpilised tööajad annavad naistele võimaluse töötada nii pikkade või lühikeste tööpäevadega ja sellistel kellaaegadel/päevadel kui iga üksiku perekonna konkreetne olukord seda võimaldab.

Ettepanekuid

• Väikeste laste emadele paindlikum töögraafik.
• Teatud perioodiks kodustöötamise võimaluse loomist (erialadel, kus see on võimalik).
• Rohkem pereüritusi – koosviibimisi, väljasõite jms, kus lastega pered omavahel suhelda saaksid.
• Lastehoid asutuse juures, kus lapsed saaksid viibida , kui ema töögraafik ei kattu lasteaia lahtioleku ajaga või muude ootamatute probleemide tekkel (näiteks lapsehoidja puudumine).”Lastetoad asutuste juures” teemadel on võimalik palju kenasid näiteid tuua ka Eestist endast. Kuid alati ei pea selle korraldajaks olema üks suur ettevõte, vaid miks mitte moodustada sellised toakesed mitme firma peale, mis toimivad ühes asukohas.
• Loomulikult ainult juhul, kui on piisav kogus vastavas eas lapsi, kes seda teenust nautida saaks.
• Tööandjad, uskuge, see väike positiivne soodustus teie töötajatele toob kaasa omakorda tööviljakuse kasvu ja tänutunde teie töötajate poolt.

Mida saaks muuta perekonna tasandil?

Seega, naised, kui te tunnete, et enam ei jaksa , siis on viimane aeg teha korrektuurid nii endas kui ka suhetes teiste pere liikmetega.

Selleks

• asetage oma tegevused tähtsuse järjekorda.
• teadvustage selgelt ja arusaadavalt teisi pereliikmeid oma soovidest ja ootustest.
• andke neile märku ümberkorralduste vajalikkusest kodutööde jaotamisel-korraldamisel.
• rääkige oma soovid ja ootused hästi selgeks perekonna ringis, et ei oleks valesti mõistmist, et ennetada pingeid.
• pange paika, kes mida ja millal teeb.
• ärge vältige ebamugavaid jututeemasid.
• jääge järjekindlaks oma nõudmistes.
• järgige ennastkehtestavat käitumisviisi ja mina-vormi nõudmiste esitamisel.
• hädaabinõu- tekitage perekonnas sundolukord, kus perekonna teised liikmed on sunnitud teie äraolekul võtma osa hädavajalike kodutöödest.