Valitsus otsustas saata Riigikogusse notariaadialaste seaduste muudatused, mille peamised eesmärgid on vähendada notaritasusid ja lühendada notarijärjekordi. Muudatuste eesmärk on muuta odavamaks praegu kõige levinumad tehingud – kinnisasjade müük ja koormamine hüpoteegiga. Notarijärjekordade vähendamiseks on kavas rakendada digitaalallkirja ning anda linna-  ja vallasekretäridele õigus teha lihtsamaid tõestamistoiminguid.

“Need muudatused teevad notariteenused inimestele kättesaadavamaks. Oma kodu soetamine on inimese elus üks keskseid sündmusi,  ning see eelnõu muudab selle soodsamaks vähendades tasumisele kuuluvat notaritasu” kommenteeris muudatuste eelnõud justiitsminister Ken-Marti Vaher. “Makseraskustes inimestel on edaspidi võimalus maksta mõnede notariaaltoimingute eest tasu osadena või saada üldse tasust vabastatud.”

Muudatused tähendavad kinnisvara ostu-müügi  notaritasu odavnemist praktiliselt 1/3 võrra.  Kui praegu tuleb 800 000 kroonise korteri(omandi) ostu-müügi tehingu tõestamisel tasuda notarile 2620 krooni  (käibemaksuta), siis  eelnõu vastuvõtmise järel tuleks notarile selle tehingu eest tasuda 750 krooni vähem.

Eelnõu muudab kinnisvara ostmise eellepingu alusel praegusega võrreldes poole odavamaks. Sama  tasu eest, mis praegu  tuleb maksta  põhilepingu sõlmimise eest, saab edaspidi sõlmida nii eellepingu  kui põhilepingu.  Kui sõlmitakse eelleping näiteks 500 000 kroonise korteriomandi ostmiseks, siis tuleb notaritasu  tasuda 860 krooni ning sama korteriomandi suhtes põhilepingu sõlmimisel samuti 860 krooni  (käibemaksuta). Praegu kehtiva  seaduse järgi  tuleks mõlemal juhul tasuda 1720 krooni, kokku seega 3440 krooni (käibemaksuta).

Makseraskustes inimesed võivad edaspidi saada täieliku või osalise vabastuse notaritasu maksmisest  või võimaluse  maksta notaritasu osadena (sisuliselt  intressita järelmaks). Tasust vabastuse saamiseks tuleb esitada taotlus kohtule, notarid aitavad taotlust koostada ja esitada.  Notari tasu maksmisest vabastamist hakatakse tõenäoliselt rakendama  peamiselt pärimisasjade ja volituste vormistamise puhul.

Notarite töökoormuse vähendamiseks ning seeläbi ka notarijärjekordade lühendamiseks on kavas digitaalallkirja kasutamise võimaluste avardamine. Kohtu kinnistus- ja registriosakonnale saab edaspidi avaldusi edastada digitaalallkirjastatult. Praegu esitatakse kinnistusosakondadele aastas keskmiselt 120 000 – 130 000 notariaalselt kinnitatud avaldust, mille asemel on edaspidi võimalik esitada digitaalallkirjastatud avaldusi.

Samuti on kavas laiendada tõestamispädevust linna- ja vallasekretäridele – nad saavad õiguse kinnitada allkirjanäidise õigsust, s.t tuvastada allkirja õigsust ning allakirjutaja isikut. See loob võimaluse notari töökoormuse vähenemiseks ning võimaldab notaril pühendada selle võrra rohkem aega sisulistele tõestamistoimingutele.

Notarijärjekordade lühendamisele aitab kaasa ka notarite arvu tõus. Notarikandidaatide värbamise ja notarite lisandumise kava lähiaastateks näeb ette, et notareid lisanduks näiteks 2005.aastal 7, 2006.aastal 8, 2007.aastal 12.

Selle nädala seisuga on suuremates linnades ooteajad notari juurde mitmepoolse lepingu puhul 1-3 nädalat  ning avalduste ja volikirjade puhul kuni nädal.

 Muudatuste jõustumine on planeeritud alates 1.märtsist 2005.a.