Maksu- ja tolliameti eestvõttel on mitmed organisatsioonid seljad kokku pannud ja asunud võitlusse ümbrikupalga maksjate vastu. Ümbrikupalga osatähtsust loodetakse vähendada veenmistaktikat kasutades ehk kampaaniaid korraldades.
Äripäev suhtub kampaaniate tõhususse skeptiliselt ja arvab, et sellise meetodi iseloomustamiseks sobib ütlus: palju kisa, vähe villa.
Kolmapäeva Äripäev vahendas teisipäeval toimunud ümbrikupalga ümarlaual räägitut. Näiteks loodetakse, et kohalikud omavalitsused hakkavad selgitama ettevõtjatele ümbrikupalga negatiivset olemust. See oleks sama kui loota, et pärast noomimist tühjendavad vargad vähem taskuid.
Ümbrikupalka maksev ettevõtja ei ole eile sündinud. Ta teab hästi musta palga olemust: riigile jääb maksuraha laekumata ja seetõttu on meditsiinitöötajate palgad madalad, pensionid väikesed, kannatab raviteenuse kvaliteet. Ettevõte saab konkurentidega võrreldes ebaausaid eeliseid jne.
Muidugi on kampaaniatel ka mingi kasutegur. Avalikkus hakkab senisest rohkem ümbrikupalga maksjaid ja saajaid taunima. Kui töövõtjal on valida ausa ja ebaausa tööandja vahel, siis võib-olla ta tänu kampaaniatele valib partneriks ausa ettevõtja. Kui me aga soovime varimajanduse osa järsult vähendada, peame paralleelselt kampaaniatega astuma ka konkreetsemaid samme. Äripäev pakub mõned.
Muudame Soome eeskujul riigile makstavad maksusummad avalikuks ehk tekitame maksude tasumisel omamoodi naabrivalve. Kui kampaania aitaks muuta ühiskonna suhtumist, siis maksusummade avalikustamine aitab mustalt palka saavaid inimesi ja maksudest hoiduvaid ettevõtjaid lihtsamini avastada.
Muudame ravikindlustuse sarnaselt pensionisammastega personaalseks: ravikindlustusmaksu hakaku maksma ka töövõtja. Selleks tuleb osa 13protsendisest ravikindlustusmaksust maksta inimesele koos palgaga välja ja luua võimalus personaalse ravikindlustussamba tekkeks. Tuleb soodustada vabatahtlikku ravikindlustust. Pensionireform on hea näide, kuidas maksusoodustusi pakkudes saab inimesi tarbimise asemel panna säästma ja tulevikule mõtlema.
Ümbrikupalga maksmine väheneb, kui inimesed mõistavad, et nad ei varasta riigi, vaid enda tagant. Ehk kui nad ei maksa ravikindlustusmaksu, siis nad peavad haigestumise korral oma ravikulud ise katma.
Tuleb muuta seadusi nii, et iga ettevõtte tasutud sotsiaalmaks või keskmine palk muutuks avalikuks infoks. Siis on võimalik võrrelda konkreetses majandussektoris tegutsevaid firmasid. Kahjustub nende firmade maine, kus keskmine palk on võrdne miinimumpalgaga.
