Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul ei toeta 2005. aasta riigieelarve eelnõu kiiret majanduskasvu.
Tööandjate hinnangul piirab ettevõtluse maksukoormuse suurenemise tõttu riigi ja ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Järgmise aasta riigieelarves jätkub valitsussektori jooksvate kulude kasv, mis on IMF andmetel juba 43 protsent sisemajanduse kogutoodangust. Selline tendents pidurdab majanduse arengut, kuna majandusele omab positiivset mõju eelkõige riigi kulude piiramine, mitte niivõrd maksupoliitika, märgivad tööandjad.
Samuti on riigieelarvesse taaskord sisse kirjutatud riigiametnike palgafondi ennakkasv, võrreldes majanduse üldise arengu ja tootlikkuse näitajatega.
Väliskonkurentsile tundliku ekspordi ja impordi arengust sõltuva Eesti majanduse tingimustes tähendab taoline areng tööandjate hinnangul täiendavat survet tööturule.
Riigieelarve analüüs näitab tööandjate teatel, et maksud äritegevusele, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksed ja aktsiisid on Eestis jõudmas väga kõrgele tasemele.
Järgmise aasta eelarves on ette nähtud ettevõtlusega seonduva maksukoormise järsk tõus, mis ulatub juba 17 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
“Selline maksutase on Euroopas üks kõrgemaid ja ei toeta välisinvesteeringute kasvu. Samal ajal on naaberriigid Läti ja Leedu minemas teist teed ning asunud riigi kulutusi ja ettevõtluse maksukoormust vähendama,” märgivad tööandjad.
Tööandjad teeb murelikuks ka eelarvekulutuste sidumine mittemaksuliste tuludega, eelkõige Euroopa Liidu abirahadega.
“Mittemaksulised tulud moodustavad 2005. aasta eelarves juba ligi viiendiku. Selline tendents on vastuolus eelarve jätkusuutlikkuse põhimõtetega ning võib teatud olukorras tekitada vajaduse kas eelarvekulutuste suureks kärpimiseks või erasektori maksukoormuse tõusuks,” seisab tööandjate avalduses.
Tööandjad on seisukohal, et riigi majanduse heaolu ei saa rajada “võõrale” rahale. “Euroopa Liidu abi najal muutub mõnes kohas küll elu kergemaks, ent samas lükkuvad edasi vajalikud reformid.”
Rahandusministeerium nimetab tuleva aasta eelarvet “tööinimese eelarveks”, mis keskendub töötava inimese ja töö tegemise senisest suuremale väärtustamisele. Eelarve mahuks on kavandatud 53 miljardit krooni.
Rahandusminister Taavi Veskimägi kritiseeris teravalt tööandjate käitumist ja eelpoolkirjeldatud seisukohti ning kinnitas, et maksukoormus Eestis ei kasva.
“Ettevõtluse maksukoormus langeb järgmisel aastal, kuna ettevõtte tulumaksu määr langeb ning sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse määrad jäävad samaks,” märkis Veskimägi.
Ettevõtete maksukoormuse sisse ei saa ministri hinnangul lugeda aktsiise, kuna need maksab kinni tarbija. “Ettevõtjate maksukoormuses kajastub aktsiiside tõus vaid sel määral, mil nad ise alkoholi tarbivad,” sõnas ta.
Veskimägi kinnitusel on maksukoormus sellel ja järgmisel aastal 33 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist. Tema sõnul püsivad ka valitsussektori kulutused 40,7 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist