Kuidas vältida tarkvaralitsentside nõuete rikkumist?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Omandist lähtuv tarkvaralitsents on kasutaja suhtes võrdlemisi ühekülgne, vabavara tootjad jätavad kasutajaile tarkvaraga tegutsemiseks vabamad käed.

Tarkvaralitsentsid jagunevad laias laastus omandist lähtuvateks (inglise keeles proprietary) ja omandiõigusest mittelähtuvateks (non-proprietary). Kui esimest esindab näiteks Microsoft jms tarkvaragigandid, siis vabavararingkonnad kasutavad jõudsalt teist litsentsiliiki.

Omandist lähtuv litsents on kasutaja suhtes võrdlemisi ühekülgne: kasutajal on õigus tarkvara kasutada, mis enamasti hõlmab kopeerimis-, installeerimis-, juurdepääsu- ja kuvamisõiguse teatud arvu koopiate piires. Litsentsisaajal pole õigust toote pöördprojekteerimiseks, dekompileerimiseks ega lahtimonteerimiseks. Ka puudub kasutajal enamasti õigus sellise toote kasutamise lubamiseks kolmandate isikute poolt: lihtlitsents keelab rentimise, liisimise ja laenutamise.


Tarkvara kasutusõiguse eest makstud tasu eest saab kasutaja piiratud garantii, mille kohaselt toode on kasutatav vastavuses kasutajadokumentatsiooniga vähemalt 90 päeva jooksul alates selle esmakordsest kasutamisest. Omandist lähtuvale litsentsile on iseloomulik ka kasutaja sõltuvus tootjast versiooniuuenduste ja paranduste osas.

Vabavara litsents pakub nelja vabadust

Vabavara tootjad jätavad kasutajaile tarkvaraga tegutsemiseks vabamad käed: vabadus seisneb enamasti vähemalt õiguses tarkvara kasutada, kopeerida, jaotada, uurida, muuta ja täiustada. Vabavaraliikumise kasutajasõbralikkus kaldub mõnevõrra äärmuslikku humaansusse.

Liikumise looja Richard Stallman iseloomustab vabavara litsentsi läbi nelja vabaduse:
  • 1) vabadus programmi mis tahes eesmärgil kasutada,
  • 2) vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda enda vajadustele kohandada,
  • 3) vabadus koopiaid levitada, et teisi nende vajadustes aidata,
  • 4) vabadus programmi täiustada ja täiendusi ühiskonna heaks levitada.

    Vabavaralitsentsid omakorda jagunevad kahte gruppi lähtuvalt sellest, kuidas litsentsiandja suhtub tuletatud programmide levitamisse. Esimesse gruppi kuuluvad litsentsid (BSD, MIT/X11 jt) ei sea piiranguid tuletatud ehk vabavara uurimise, muutmise, täiustamise jms tulemusena tekkinud tarkvara levitamisele. Seda võib levitada nii vabavarana kui ka omandist lähtuva litsentsi alusel. Teise gruppi kuuluvad GNU General Public License’i (GPL) tüüpi litsentsid nõuavad ka tuletatud tarkvara edasist levi üksnes vabavarana.


    See tingimus võib põhjustada probleeme kasutajatele, kes tarkvara enda tarbeks kohandavad – nt GPL-tüüpi litsents nõuab reeglina mis tahes tuletatud programmide lähtekoodi avaldamist, eeldusel, et programm on loodud ja seda levitatakse.


    Probleeme sellise käsitluse ümber on mitu: esiteks pole selge, millest algab tuletatud programmi eksistents. Tarkvara modifikatsioonid on kahtlemata käsitletavad tuletatud teostena. Kuid mis tingimustel lugeda tuletatud teosteks uusi programme, mis kasutavad vabavara või on loodud selle kasutamiseks? Mõned leiavad, et GPLi alusel levitatava koodi mis tahes kasutamine allub GPLi tingimustele, kuid levinud on ka seisukoht, et selgitamaks välja, kas uus programm on tuletatud, tuleb vaadata, kas uue loomisel kasutati, modifitseeriti või muudeti muul viisil algprogrammi lähtekoodi.


    Vahe on oluline, kui tulemusest sõltub ettevõtte ärisaladuse vms konfidentsiaalse teabe levitamise kohustuslikkus. Seepärast tuleb tarkvaraarenduses läbida etapp, mille käigus tuvastatakse täpselt litsentsi nõuded ja ka tarkvaraarendusega kaasneda võivad riskid. Sama oluline on nende läbimõtlemine tarkvara tootja ja arendaja poolt.


    Teine tingimus koodi avaldamise kohustuse tekkimiseks on tarkvara levitamine. Samas jääb enamik litsentse (ja mõistetavatel põhjustel ka seadused) tagasihoidlikuks termini “levitamine

    Allikas:  Äripäev
  • Pane tähele!

    Kord nädalas

    Telli RMP Nädalakiri

    Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

    Töövahendid

    Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

    Kalkulaatorid

    Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll