Kommenteerides Riigikogus äsja vastuvõetud 2005. aasta riigieelarvet ütles rahandusminister Taavi Veskimägi: “Mul on hea meel, et juba algusest peale sel aastal on eelarve ettevalmistamine valitsuse poolt ning hilisem menetlus Riigikogus kulgenud väga konstruktiivses vaimus. Täna vastu võetud eelarve kohta ütlen kindlalt, et see sai parem kui kunagi varem. Sisulise tugevuse kõrval paistab 2005. aasta eelarve silma menetlemise sujuvusega – tegu on ühe kõige kiiremini vastuvõetud eelarvega. Kui opositsioon ei oleks valinud kõiki kurnavat ja ääretult kallist obstruktsioonitaktikat, saabunuks kindlus riigi 2005. aasta rahaliste plaanide suhtes juba varemgi.”

“2005. aasta eelarve toob töötavatele inimestele nii tulumaksu määra alanemise 24%le kui ka maksuvaba miinimumi tõusu 1700 kroonini, mis koos muudavad töötamise tulusamaks ning eeldatavalt soodustavad ka uute töökohtade teket. Keskmiselt jääb seeläbi igale töötavale inimesele aastas rohkem kätte 2400 krooni.,” märkis rahandusminister.

“Vastuvõetud eelarve järgib konservatiivset joont: tulud ja kulud on tasakaalus ehk teisisõnu saame kulutada täpselt nii palju, kui on tulusid. Positiivseks pean ka seda, et vaatamata Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate lisakohutustustega oleme suutnud hoida valitsussektori kulud kontrolli all,” märkis minister.

“Tugevaks saavutuseks pean septembris kohalike omavalitsuste liitudega sündinud kokkulepet omavalitsuste rahastamise põhimõtete kohta 2005. aastal. Just kohalikud omavalitsused, kelle eelarved kasvavad tuleval aastal 8,7%, on üks riigieelarve osapooltest, kes hindavad eelarve võimalikult varajast vastuvõtmist eriti kõrgelt – mida kindlamad ja selgemad on riigi plaanid, seda tulemuslikumalt saavad tegutseda omavalitsused.”

“Nagu hiljuti meediast läbi käinud info põhjal teame, on Eesti pikaajalise rahvastiku, sealhulgas töötavate inimeste vananemise ja arvu vähenemise probleemi ees. Probleemi leevendamiseks täna on valitsuse esmane eesmärk saaada uusi inimesi tööturule. Oleme siin võtnud aktiivse hoiaku: 220 miljoniga loome kõik võimalused tänase ca 60 000 töötu täiend- ja ümberkoolitamiseks. Paralleelselt suurendame pensionikulutusi ligi miljardi krooni võrra, tõstmaks iga meie pensionäri sissetulekut ligi 250 krooni võrra kuus ning jätkame sündivust suurendavate meetmete rahastamist.”

“Pikemat perspektiivi silmas pidades suurendame jõuliselt haridusse ja teaduse rahastamist. Üldharidusele eraldatav raha kasvab 2005. aastal 12% võrreldes 2004. aastaga ja arvestades, et õpilaste arv paraku väheneb 5%, siis 17% õpilase kohta,” selgitas minister.

“Eraldi soovin käsitleda tervishoiu rahastamist ning öelda väga selgelt: valitsus täidab 2005. aasta eelarves tänavu septembris sotsiaalministri kaudu antud lubadusest tõsta meditsiinitöötajate palku. Tervisevaldkonnale läheb 2005. aasta eelarvest 7,3 miljardit krooni ning need kulud kasvavad kokku 591 miljonit krooni. Sellest 6,7 miljardit krooni läheb Haigekassale. Lisaks tuleb haigekassa eelarvesse juurde täiendavalt ligi 100 miljonit krooni haigekassa varasemate reservide vähenemise arvelt. Tervishoiukulud on üks suuremaid kasvuallikaid 2005. aasta eelarves,” märkis minister.

“Usun, et tänavune edukas eelarvekoostamise kogemus, kus esmakordselt alustasime juba varakevadel nelja-aastase eelarvestrateegia kokkuleppimisega, võimaldab tuleval aastal tulla paremini toime meie ees 2006. aastal ees seisvate probleemidega. Rahandusministeerium on juba alustanud ettevalmistusi 2006. eelarve koostamise toimingutega,” ütles Veskimägi.