Jõulud (25- 26. detsember) meie rahvakalendris pole seotud ei kristlike kommeta ega kindlate päevadega.

Jõulud tähistasid kesktalvist puhke- ja pidutsemisaega, mis algas toomapäevaga (21. detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). On teateid, et jõulude lõpetuseks peeti koguni küünlapäeva (2. veebruar).

Nagu jaanipäeval, nii ka jõuludel on olnud palju maagilise sisuga kombeid ja ennustusi:

• Õlgede lakkepildumisega ennustati viljasaaki – mida rohkem kõrsi jäi parte külge rippuma, seda parem pidi olema vilja-aasta.
  
• Tuli pidi põlema öö läbi.
  
• Laulmine, tantsimine, mängimine ja külanoorte ringikäimised kuulusid vanasse jõulukombestikku.
  
• Toomapäeval (21.detsembril) käidi Tahma-Toomast (õlgedest, vanadest närudest tehtud nukku, mis sümboliseeris mustust) viimas. Tahma-Toomas tassiti salamahti taluõuele, kust leidja püüdis selle kiiresti edasi toimetada.
  
• Tüdrukud käisid jõuluhaneks, poisid jõulupukiks.
  
• Saaremaal käisid näärisokud päris karjakaupa, sokukarjane kaasas. Kõigile neile jõulusantidele anti pähkleid, õunu ja õlut.
  
• Saaremaa nääripoiste uusaastasoov oli niisugune: “Kanad munele, tüdrukud mehele, lammastele kaksikud talled, lehmale tott (lehmik) vasikas!”
  
• Söök-jook hoiti laual ja jõuluööl tuli süüa 7 korda – et olla terve ja tugev. Toit pidi kogu öö lauale jääma, siis ei tulnud puudust majja. Jõululaual olid eriti olulised leib ja liha.
  
• Jõululaupäeval küpsetati tingimata värsket leiba.
  
• Odralinnastest (oder on Eestis tunduvalt vanem teravili kui rukis) valmistati õlut, odratangudest tehti vorstiputru.
  
• Piparkookide küpsetamise komme tuli umbes sada aastat tagasi koos jõulukuuse traditsiooniga. Vanasti püüti präänikutega jäljendada maagilisi märke – eriti sageli tehti päikest, kuuskandi, poolkuu ja südama kujulisi kujundeid.
  
• Suur jõulusai oli kombeks küpsetada palmikuna.
  
• Kuuse tuppa toomine ja ehtimine on võrdlemisi noor komme. Saksast laenatud, linnade, mõisate ja koolide kaudu taludesse jõudnud komme on kõigest 70-90 aastat vana. Kuuse asemel toodi varem tuppa õlgi või heinu. Õlgedel hullati, mängiti ja õhtul heideti sinna magama.
  
• Kogu pere pidi magama jõuluööl kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis sassi ei läheks.

Hoolega jälgiti pühade-eelset ja pühadeaegset ilma.

• Kui 10 nädalat enne jõule oli tugev härmatis, siis arvati kümme nädalat enne jaani saavat suuri räimesaake (sellest nimetus räimehärmatis).
  
• Sellele järgnes nn. kaerahärmatis – vastavalt niimitu nädalat enne jaani tuli külvata kaeru.
  
• 5-3 nädalat enne jõule oodati linahärmatist, et vastaval nädalal enne jaani lina külvata.
  
• Jõulude ilm vastas jaanipäeva ilmale.