Novembri lõpus esitati Riigikogule äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis justiitsministeeriumi väitel täpsustab juhatuse liikmete vastutust ja parandab aktsionäride huvide kaitset. Samas viidatakse sellega, et õiguslikult on reguleeritud eelkõige juhtorgani liikme vastutus enamusaktsionäri ees, samas kui ta vastutus väikeaktsionäride ees pole praktiliselt teostatav.
Juhtorgani liikme vastutuse karmistamise teravik on suunatud valesse kohta. Juhtorgani liikme vastutus enamusaktsionäri ees tekitab vastutuse asemel pigem olukorra, kus enamusaktsionäril on veelgi lihtsam mõjutada seltsi juhatuse ja nõukogu liikmeid tegutsema pigem enda kui aktsiaseltsi huvides.
Juhtimises reeglina mitteosaleval väikeaktsionäril seevastu sisuliselt puudub võimalus juhtimisvigade ja muu sarnasega kaasneva tsiviilvastutuse maksmapanekuks.
Vastutus vaid enamusaktsionäri tahtele allumise eest tekitab olukorra, kus juhtorgani liikmed ei julge tihtilugu ka parima soovi korral kogu seltsi huvide eest seista, kuigi nad seda peaksid tegema.
Nõudeid juhtorgani liikme vastu saab esitada üksnes üldkoosoleku/nõukogu otsusel. Nõuete esitamine juhtorgani liikme vastu otse väikeaktsionäri poolt on seadusega välistatud. Kui enamusaktsionär ei soovi nõudeid esitada, siis ta lihtsalt hääletab üldkoosolekul nõukogu liikme vastu nõude esitamise maha. Sama toimub nõude esitamisel juhatuse liikme vastu enamusaktsionäri poolt kontrollitava nõukogu poolt. Praktikas on üsna mõttetu väita, et enamusaktsionär kannab sel viisil kahju tekitamise eest vastutust – on väga raske, kui mitte võimatu, tõendada kogu põhjusliku seose ahelat juhtorgani liikme poolt aktsiaseltsile kahju tekitamisest kuni seltsi aktsionäri poolt seltsile kahju tekitamiseni.
Ajaks, kui see leiab kohtus tõendamist ja/või tuleb kokku üldkoosolek küsimuse arutamiseks, ei pruugi seltsil enam sama aktsionärigi olla. Kuna aktsionäride ringi saab väga kergelt muuta, on enamusaktsionäril lihtne vastutusest kõrvale hiilida.
Seetõttu ei vastutagi keegi, kui juhatus näiteks kannab kogu omakapitali seadusevastaselt enamusaktsionärile. Selline olukord on tekkinud 1. juulil 2002 jõustunud äriseadustiku muudatuste tõttu, millega jäeti aktsionär ilma võimalusest esitada vahetult nõue juhtorgani liikme vastu.
Vaata lisaks:
