Justiitsministeeriumi teatel vähendab äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu äriühingute juhtimise ja äriregistriga suhtlemisega seotud bürokraatiat.
Valitsuse tänasel istungil Riigikogule esitada otsustatud seaduseelnõuga täpsustatakse ka juhatuse liikmete vastutust, muutub juhatuse liikmete tasustamise kord ja paraneb osanike ja aktsionäride huvide kaitse.
Äriühingu juhatuse liikmete vastutuse täpsustamise eesmärk on tõsta majanduskeskkonna usaldusväärsust takistades juhatuse liikmete kasutamist nn tankistidena, teatas ministeerium.
Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning tegutsema viisil, mis on majanduslikult kõige otstarbekam äriühingu, mitte näiteks mõne üksiku aktsionäri seisukohast. Oma kohustuse rikkumisega äriühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt, nagu näeb ette ka kehtiv äriseadustik. Muutub aga see, et juhatuse liige ei vabane automaatselt vastutusest selle tõttu, et ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või nõukogu otsusele. Juhatuse liige vastutab oma varaga, kui ta nõustub täitma ebaseadusliku, äriühingule ilmselt kahjuliku või äriühingu põhikirjaga vastuolus oleva otsuse.
Vara “väljakantimist” äriühingust takistab säte, mille kohaselt osanik või aktsionär peab tagastama äriühingule kõik, mis ta äriühingult ebaseaduslikult saanud on. Kui ta ei teadnud, et saadu oli ebaseaduslik, peab ta selle tagastama juhul, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tagastamist võib nõuda ka võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid äriühingu vara arvel rahuldatud.
Eelnõuga seatakse äriühingu juhatuse liikmetele makstava tasu suurus sõltuvusse äriühingu käekäigust. Nimelt saab juhatuse liikmetele määratud tasu vähendada, kui äriühingu majanduslik olukord on oluliselt halvenenud ja seniste hüvede võimaldamine juhatuse liikmetele oleks äärmiselt ebaõiglane äriühingu suhtes. Halvenemine peab olema toimunud tagantjärgi – tasu ei saa vähendada juhul, kui aktsionärid või nõukogu leiavad hiljem, et juhatuse liikmele määrati algselt liiga kõrge tasu. Tasu vähendamiseks peab äriühing esitama kohtusse hagi, juhatuse liikmel on sel juhul ka õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega üles öelda.
Bürokraatia vähendamise osas on olulisimaks muudatuseks see, et majandusaasta aruande kinnitamiseks pole nõutav koosolekut kokku kutsuda, seda saab teha kirja või elektronposti teel. Kaob ka kohustus esitada äriregistrile eraldi allkirjanäidis prokuristi, juhatuse liikme, füüsilisest isikust ettevõtja puhul. Kuna võlausaldajate huvid ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral on niigi kaitstud, kaotatakse senine bürokraatlik võlausaldajatele teatamise kord. Samuti lühendatakse tähtaegu, mille jooksul tuleb äriregistrile ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta teade esitada.
Ajakohastatakse ka audiitorkontrolli. Kuna audiitor tegutseb eelkõige osanike huvides, peab ta osalema majandusaasta aruande kinnitamisel, kui osanik seda või aktsionär nõuab. Samuti suurendatakse vähemusaktsionäride kaasarääkimisõigust audiitori määramisel ning audiitori õigusi dokumentiga tutvumisel, juhatuselt ja nõukogult selgituste, kinnituste ja tõendite nõudmisel.
