Eesti ettevõtete maksekultuur võrreldes 2003. aastaga mullu halvenes ja makseviivitused sagenesid.
Maksetega viivitamine on kasvanud neljandiku võrra, selgus viimasest Euroopa juhtiva krediidikorraldusteenuseid pakkuva kontserni Intrum Justitia 2004. aastal tehtud Eesti ja Euroopa ettevõtete maksekultuuri uuringust.
Kui 2003. aasta lõpus hilineti arvete maksmisega keskmiselt 9 päeva, siis 2004. aastaks on makseviivituste aeg tõusnud 11,3 päevale ehk neljandiku võrra.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie hinnangul on maksekultuuri langus seotud kohalike äride rahvusvahelisemaks muutumisega.
“Paljud ettevõtted müüvad Euroopasse ja seal on maksekäitumine kehvem, kui ta Eesti ettevõtete jaoks seni on olnud,” ütles Raie. “Sellised maksetähtajad, millega me siin oleme harjunud, on kaugelt kiiremad kui need, mis traditsiooniliselt mujal Euroopas on olnud.”
Raie hinnangul saadakse ostjatelt raha ilmselt hiljem kätte ja siis saab ka oma arved hiljem maksta.
“Välispartnerid küsivad pikaaegsemaid lepinguid ja tähtaegu, aga palgad tuleb ikka iga kuu välja maksta oma töötajatele,” lisas ta.
Samas Elioni meediasuhete juhi sõnul ei ole olnud märgata ettevõtete maksekultuuri olulist langust Elioni arvete tasumisel võrreldes 2003. aastaga. Tähtajaks makstakse umbes 85 protsenti arvetest.Ainult 57 protsenti arvetest tasuvad Eesti ettevõtted Intrum Justitia andmetel õigel ajal. Üheksakümne päeva möödudes on ikka veel tasumata üle kuue protsendi arvetest.
“Olulise tendentsina tasub tähele panna, et kasvanud on pikaajaliste võlgnevuste osakaal,” kommenteeris Intrum Justitia ASi juhataja Ivar Tammemäe.
Eesti kuulub koos Tšehhi, Leedu, Poola ja Hispaaniaga nende Euroopa Liidu riikide hulka, kus suurim hulk väljastatud arvetest jääb lõplikult tasumata. Eestis jäetakse tasumata 3 protsenti kõikidest arvetest. Rootsis, Soomes, Taanis ja Itaalias on see näitaja alla ühe protsendi.
68 protsenti uuringu tarbeks küsitletud Eesti ettevõtetest arvab, et makseriskid jäävad järgmisel poolaastal praegusele tasemele. 13 protsenti arvab, et olukord muutub veelgi halvemaks ja ainult 19 protsenti oletab, et maksekäitumine lähiajal paraneb.
