Üksikisiku tulumaksumäära alanemisest ja tulumaksuvaba miinimumi kasvust loodetav tulu ahvatleb ettevõtteid töö eest netopalgas kokku leppima.

Eesti tööseadusandlus lubab palku kokku leppida nii bruto- kui ka netosummas. Viimase puhul võidab tulumaksumäära alanemisest ja maksuvaba miinimumi kasvust tööandja, kelle palgakulud alanevad peale väiksema üksikisiku tulumaksu ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse arvel. Järgnevatel aastatel saab netopalgas kokku leppinud töötaja kätte sama palju raha kui enne tulumaksu langust.

Tööinspektsiooni juriidilise osakonna juhataja Niina Siitam ütles möödunud nädalal, et ettevõtted hakkasid netopalgakokkulepete vastu huvi tundma mullu detsembris, mil oli juba kindel, et tulumaksumäär alaneb igal aastal 2 protsendi võrra ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb.

"Netopalga vastu on suur huvi tekkinud," tõdes Siitam, "varem pole kordagi sellist küsimust tõstatatud." Personalijuhtide sõnul töötajad ise tahavad, et nad teaksid, kui palju raha kätte saavad. "Teisest küljest ütleks, et see on poolte kokkuleppe küsimus," rääkis Siitam.

Kui varem leppis vaid üks ettevõte viiekümnest palku kokku väljamakstavas summas, siis nüüd on tööinspektsiooni telefonid punased. Iga kümnes küsimus raamatupidajailt ning personalijuhtidelt on, kas palku tohib brutosumma asemel netosummas kokku leppida.

Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi Neenu Paveli hinnangul tuleneb brutopalk töölepingus heast tavast. "Aga väänikud tööandjad vilistavad selle peale ja küsivad, kus see kirjas on, et brutopalk peab olema," lisas ta. Muu hulgas avaldas Pavel kartust, et nüüd hakkavad tööandjad massiliselt netopalku kokku leppima.

"Kohe algusest saadik oleme nii teinud ja siiamaani pole mingit nurinat olnud," kommenteeris K-Arvutisalongi juht Peeter Kargu sõlmitud netopalga kokkuleppeid. Ta põhjendas seda sooviga vältida maksupoliitika hüplikkust.

"Nüüd inimesed on küsinud, et mis saab," ütles Kargu. "Kui keegi on siin kaua töötanud ja tubli olnud, vaatame palga üle," välistas ta palgatõusu maksumäärade muutumisest. Kargu selgitas, et K-Arvutisalong tõstab palku vaid neil, keda soovib kinni hoida.

K-Arvutisalongi garantiihoolduse vastuvõtja Sven Sõstra ütles, et suhtub tulumaksu alandamisse positiivselt, ehkki maksureform teda ennast otseselt ei puuduta. Ta tunnistas ühtlasi, et K-Arvutisalong on tänavu juba jõudnud tema palka tõsta. "Alati pole see nii, et palk ei tõuse," ütles Sõstra netopalga kohta. "Ennast on heast küljest näidatud ja ka mina olen tööandjaga rahul." Sõstra märkis, et midagi kauplema või nuruma ei pidanud. "See tuli mulle isegi üllatusena," lausus Sõstra, sest palgatõusu pakkus tööandja.

Küsimusele, kuidas töötajad palka kokku leppida soovivad, vastas Kanal 2 peadirektor Urmas Oru: "See on väga individuaalne. On nii neid, kes armastavad rääkida netopalgast kui neid, kes saavad aru, mida brutopalk tähendab." Oru lisas, et tavaliselt kajastub Kanal 2 töölepingutes palk brutosummas, seega ettevõte tulumaksumuudatusest kasu ei teeni.

Trio LSL Raadiogrupi juhatuse liige Priit Jõgi kommenteeris ettevaatlikult: "Üldiselt käsitleme kõiki võrdselt ehk siis teeksime kõigiga lepingud netosummades." Kuna praegu on lepingud Jõgi sõnul brutosummas, siis võidavad töötajad, ütles Jõgi.

Kasu jagamine tekitab pingeid

Ehkki maksuvõidu investeerimisel ettevõtte arengusse kiireneks majanduskasv ja loodaks muu hulgas uusi töökohti, tekitab raha jagamine pigem tüli teemal, kas saada suuremat palka või võtta suuremat dividendi.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik kommenteeris, et ei usu sellist varianti, kus ettevõtjad saavad kogu maksuvõidu.

"Töötajal pole selleks mingit motivatsiooni," sõnas Säälik ja lisas, et hea tööjõu nappus ei lase ettevõtjail ka oma tahtmist liialt peale suruda.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov nentis, et netopalgas kokku leppinud töötaja ei pruugi tulumaksumuudatusest võita. "Pigem isegi kaotab, sest temale arvestatav brutopalk väheneb, seega vähenevad ka tema eest tasutav sotsiaalmaks ja kogumispensionimakse," rääkis Jegorov.

Rahandusministeeriumi andmetel maksab keskmine palgasaaja tänavu iga kuu umbes 200 krooni vähem tulumaksu kui mullu. See peaks tegema iga töötaja võiduks umbes 2400 krooni aastas. Keskmise palga prognoos on 7749 krooni kuus.

Kogu tulumaksumuudatusest tingitud maksuvõit võib ületada 1,4 miljardit krooni aasta kohta, sest netopalgas kokku leppinud ettevõtted säästavad ka sotsiaalmaksus ja töötuskindlustuses. Nii võidab tööandja näiteks iga 6000kroonise netopalgaga töötaja pealt 355 krooni maksu kuus, mis teeb aastas 4260kroonise kokkuhoiu.

Alates 1. jaanuarist on üksikisiku tulumaksumäär 26 protsendi asemel 24 protsenti ja tulumaksuvaba miinimum 1400 krooni asemel 1700 krooni.