Käesolevas artiklis:
• selgitame teoreetilisi mõisteid "puhkusetasude inventeerimine" ja "puhkusereservi arvestus";
• tuvastame kohustuste olemasolu ja kuidas neid hinnata;
• kuidas tekkinud kohustusi kajastada raamatupidamisarvestuses ja majandusaasta aruandes.
Mõistete selgitamine
Puhkusetasu inventeerimine
Vastavalt raamatupidamisseadusele on kohustuslik aastaaruande koostamisel inventeerida nii varad kui ka kohustused.
Puhkusetasu inventeerimine tähendab töötajatega puhkustasu osas tehtud arvelduste saldo inventeerimist.
Et sellest paremini aru saada, tuleks endale ette kujutada situatsiooni, kus absoluutselt kõik töötajad vallandatakse uue aruandeaasta algus. Sellisel juhul peab teatavasti maksma töötajatele hüvitust kasutamata puhkuse eest ning teisalt kinni pidama raha nn avansina kasutatud puhkuse eest. Just neid võlgnevusi töötajatele ja töötajate võlgnevusi ettevõttele, tulebki kajastada aastalõpu raamatupidamise aruandes.
Puhkusetasu reserv
Kui töötaja on aruandeperioodil töötanud teie firmas, on töötajal vastavalt töölepingu seadusele (enne 01.07.2009 puhkuseseadusele – toim) õigus väljateenitud puhkusele. Varem või hiljem tekib ettevõttel kohustus talle välja maksta puhkustasu või hüvitis kasutamata puhkuse eest (juhul kui töötaja lahkub töölt). Seejuures tekib ettevõttel vastavalt seadustele kohustus maksta väljamaksetelt tulevikus ka sotsiaalmaksu ning töötuskindlustust. Kohustus tekib sel aruandeperioodil, aga täitmisele läheb see tulevasel perioodil. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel ongi vajalik välja selgitada, hinnata ja kajastada aruandes ka neid kohustusi, mida ei ole veel kajastatud raamatupidamiskontodel, kuid on tekkinud juba aruandeperioodil. Just seepärast tulebki meil teha puhkusetasude inventuur ja see kajastada aruandluses puhkusetasu reservina.
Raamatupidamises kajastatakse puhkusetasude reserv majandusaasta aruandes: bilansis ja kasumiaruandes.
Arvestuse seaduslikud alused:
Kohustuste olemasolu ja nende hindamine
Vastavalt töölepingu seadusele antakse töötajale alates 01.07.2009 puhkust kalendriaasta eest (TLS § 68). Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Tööle asumise aastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul.
Olles ära töötanud esimese tööaasta, teenib töötaja välja õiguse esimesele puhkusele pikkusega vähemalt 28 kalendripäeva. Kui töötaja on vahepeal puhkuse välja võtnud, kuid ära kasutanud ainult osa puhkusest, siis säilib tal õigus kasutamata puhkusepäevi kasutada järgmisel kalendriaastal. Seda osa tulebki aastalõpul inventeerida.
Kasutamata jäänud puhkuse arvutamiseks on vaja esmalt kokku arvestada, mitu kuud on töötaja ära töötanud. Seejuures ei arvestata kuuks vähem kui 15 töötatud kalendripäeva kuus, kuid 15 ja üle selle töötatud kalendripäeva kuus ümardatakse täie kuuni. (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lg 5)
Iga tööloldud kuu eest saab töötaja 1/12 ettenähtud puhkusest ehk teisisõnu töölepingu alusel töötav isik 28/12= 2,33 päeva 1 töötatud kuu eest.
Vaata ka abitabelit SIIT
|
Näiteks: Seega 12 päeva rohkem kui tema poolt ära töötatud täiskalendrikuud. Kuna 12 on väiksem kui 15, siis me neid päevi ei arvesta. Arvestame, et töötaja töötas ära 7 kuud ja selle 7 kuu eest on talle ette nähtud saada (28 : 12) * 7 = 16,31= 16 puhkusepäeva. |
Kui puhkustasu inventuuri on tehtud iga eelneva majandusaasta lõpul, siis on kerge tuletada (kui töötaja on töötanud ettevõttes/asutuses mitu aastat) aastate lõikes töötaja väljateenitud, kuid saamata puhkusepäevi kokku.
Eelmise majandusaasta lõpuks töötatud kuude eest arvestatud kasutamata puhkusepäevadele liidetakse käesoleva majandusaasta töötatud kuude eest arvestatud kasutamata puhkusepäevad ja saadaksegi vajalik inventeerimissaldo. Kui aga isik on puhanud lisaks käesoleval majandusaastal ka varasemate perioodide eest arvestatud, kuid seni kasutamata puhkuse osa, siis see lahutatakse. Samuti on vähendajaks ka ette saadud puhkused.
Keskmise kalendripäevatasu arvutamisel liidetakse töötasuna käsitletavate tasude vastava ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Leitakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasu kogusummast.
Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.
Puhkusereservi kajastamine raamatupidamisarvestuses ja majandusaasta aruandes.
Seega puhkusereservi arvutamiseks tehakse inventuur töötajate kasutamata puhkusepäevade kohta bilansipäeva seisuga 31.12.
Inventuur algab protseduurist, kus arvestatakse välja kõigi töötajate kasutamata puhkusepäevad. Saadud tulemuste alusel arvestatakse töötajatele puhkusetasu, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. See tähendab, et on tekkinud võlgnevus töötaja ning riigi ees ja see tuleb ka kajastada raamatupidamisarvestuses.
- Sõltumata sellest, kas töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka või palga arvestamisel võeti aga arvesse ka töömaht, maksti lisatasu, preemiat, arvutatakse puhkusetasu päevatasu järgi.
(alates 01.07.2009 on aluseks eelnevad kuus kuud- eelmine Töölepingu seadus võimaldas ka tasu säilitamist- Toim.)
Preemia maksmisel tuleb jälgida, millise perioodi eest tasuti preemiat.
Näiteks, kui preemiat maksti poolaasta töötulemuste eest, siis tuleb saadud preemia summa jagada 6 ning see jaguneb võrdselt neile kuudele, mille eest maksti preemiat.
- Puhkusetasu arvestamise sisse arvatakse töötaja teenitud palgana käsitletavad summad: põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Tasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida töölepingu seaduse järgi ei käsitleta töötasuna.
- Kuna me aastaaruande koostamisel ei tea, millal töötaja järgmise puhkuse saab või töölt lahkub, siis arvestatakse puhkusetasu töölepingus fikseeritud ja aastaaruande koostamise ajal kehtinud töötasu alusel.
- Kui töötajal on kasutamata puhkust ja talle ei ole eelnenud kuue kuu jooksul töötasu makstud (nt on lapsehoolduspuhkusel), arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust. Kui töötaja ei ole üle aasta töötanud, siis korrigeeritakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära suhtena.
- Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamise aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu.
- Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja keskmist töötasu arvutada.
-
Materiaalselt fikseeritavaid teadaolevaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes.
Meetodid:
Kui puhkusereservi arvestatakse ainult üks kord aastas koos inventuuriga, siis kantakse inventuuri tulemus pearaamatusse ühe või kahe kandega.
1. Aruandeaasta puhkusereserv.
D Palgakulu – kasutamata puhkusepäevade tasu
D Sotsiaalmaksu kulu – sellelt arvestatud sotsiaalmaksu kulu
D Töötuskindlustusmakse kulu – sellelt arvestatud töötukindlustusmakse kulu
K Puhkusereserv – summa, mis suurendab puhkusetasu reservi bilansis
K Sots- ja töötuskindlustusmakse reserv – summa, mis suurendab puhkusetasu reservi bilansis
2. Eelmisel majandusaastal arvestatud ja bilansis kajastatud puhkusereserv.
D Puhkusereserv
D Sots- ja töötuskindlustusmaksu reserv
K Palgakulu
K Sotsiaalmaksu kulu
K Töötuskindlustusmakse kulu
Puhkusereserv arvestatakse (korra aastas) koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. Kasumiaruandes näidatakse reservi juurdekasv või vähenemine.
D Tööjõukulude vastav kulukonto
K Puhkusereserv
Mõnedes ettevõtetes arvestatakse puhkusereservi igal kalendrikuul. Sellisel juhul aasta jooksul kasvatatakse puhkusereservi kindla protsendi võrra palga-, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kuludest ning vähendatakse väljamakstud puhkuserahade (kulude) võrra. Aasta lõpul tuuakse inventuuri abiga välja tegelik bilansipäeva seis ja korrigeeritakse seni arvestatut.
Väikeste ettevõtete raamatupidajatel, kus töötajad "ei puhka", tasub tähelepanu pöörata puhkusenõude aegumisele.
Samas võib öelda, et selline "mitte puhkamine" ei ole seaduslik, kuna tegelikult on nii puhkamine kui ka puhkuse andmised kohustuslik ja ka töötaja töövõime säilimise huvides.
Puhkuse nõude aegumine
(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Vaata lisaks: Puhkuste aegumine 2011
Jõudu!
