Pahavara levimises e-postiga on süüdi lõppkasutaja teadmatus ja oskamatus meilihõlveprogramme turvaliselt kasutada.
Suur osa pahavara saabub arvutisse e-posti teel, milles on süüdi nii meilide saatmisel/lugemisel kasutatav tarkvara – ehk meilihõlvetarkvara – kui ka meilide saatja ning lugeja ise.
Suurim probleem on asjaolu, et tavaline e-kiri võimaldab edastada mitte ainult teksti, vaid sellele saab kaasa panna ehk manustada (ingl k to attach) ka suvalisi arvutifaile, mida meili saaja saab oma arvutisse salvestada. Teiseks turvalisust mõjutavaks teguriks on asjaolu, et nii arvuti kui ka meilihõlveprogramm kipuvad mugavuse tõttu ise kasutaja eest otsustama, millal ja millise programmiga lisatud faile (attachments) arvutis avada. Sellele lisandub veel kolmaski eripära – on failitüüpe, mis on lõppkasutaja eest varjatud, kuid mida kirja manusena saates tihti automaatselt käima pannakse.
Ettevaatlik tuleb olla seetõttu, et osa viirustest ja troojalastest on piisavalt “targad”, et õngitseda nakatunud arvuti kasutajate postkastidest välja kõikide adressaatide nimed ning saata ühele neist viirusega/troojalasega kiri, mis väliselt sarnaneb mingi varem saadetuga, kaasa arvatud saatja nimi ja aadress. Heauskne arvutikasutaja võtab sellise “vanalt tuttavalt
