Kõrge õiguskultuuriga riikides peetakse enesestmõistetavaks, et seaduse vastuvõtmisele eelneb kavandatava õigusakti põhjalik regulatiivmõjude analüüs. Mõjude analüüs peab näitama, milline õiguslik regulatsioon on kõige otstarbekam ning millised majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed mõjud sellega kaasnevad. Eesti õigusloomes on laiapõhjaline õigusaktide mõjude analüüs pigem erandlik nähtus, mistõttu pole harvad juhtumid, kus n-ö europlaani täitmise korras jõustatakse õigusakte, arvestamata ühiskonna valmisolekut neid ka täita. Läbimõtlematuse ja vähese analüüsi pitserit kannavad ka sellel suvel jõustunud pakendiseadus ning kavandatud pakendiaktsiisi seaduse muudatused.

Muutumatul kujul võeti üle Saksa süsteem

Pakendiseadusesse on peaaegu muutmata kujul üle võetud Saksamaal revolutsioonilise Verpackungsverordnung’iga (pakendimäärus) kehtestatud süsteem: ettevõtjad kohustuvad seaduses sätestatud sihtmäärades koguma ja taaskasutama nende poolt turule paisatud kaupade pakendite jäätmed. Siinjuures rakendatakse Saksa eeskujul äärmuseni viidud “tootja vastutab