2004. aasta riigieelarvesse koos lisaeelarvega on täpsustatud andmetel 11 kuuga laekunud 41,4 miljardit krooni ehk riigieelarvest on täidetud 85,4 protsenti. Sellest laekus novembris 3,6 miljardit krooni ehk 7,3 protsenti. Eelmisel aastal laekus riigieelarvesse 11 kuuga 37,5 miljardit krooni.
Kokku on aastaga riigieelarve laekumine suurenenud 3,8 miljardi krooni võrra ehk 10,2 protsenti. Riigieelarvest koos lisaeelarvega on täpsustatud andmetel täidetud ilma toetuste summadeta 90,6 protsenti ehk 39,1 miljardit.
Maksutulusid laekus 11 kuuga riigieelarvesse 35,4 miljardit krooni ning mittemaksulisi tulusid 6 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on maksutulude laekumine suurenenud 8,4 protsenti ja mittemaksuliste tulude laekumine 22,2 protsenti, mille hulgas omakorda välisabi toetuste laekumine on suurenenud 1,9 korda.
Tulumaksu on 11 kuuga laekunud 5,9 miljardit krooni ehk 94,5 protsenti eelarvest, sellest novembris 401,7 miljonit krooni ehk 6,4 protsenti. Seejuures füüsilise isiku tulumaksu laekus novembris 241,7 miljonit krooni ja ettevõtte tulumaksu 160,0 miljonit krooni.
Füüsilise isiku tulumaksu puhul on võrreldes 2003. aasta esimese 11 kuuga laekumine kasvanud 0,8 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutas novembris kohalikele omavalitsustele tehtavate eraldiste ühekordne suurendamine summas 105 miljonit. Sarnaselt oktoobrile moodustas ettevõtte tulumaksu laekumisest suurema osa ettevõtete poolt välja makstud dividendidelt laekunud tulumaks.
Sotsiaalmaksu laekus novembris 1,3 miljardit krooni ehk 8,9 protsenti ning 11 kuuga on eelarvest täidetud 90,9 protsenti. Võrreldes 2003. aasta sama perioodiga on sotsiaalmaksu laekumine suurenenud 10,8 protsenti. Sotsiaalmaksu laekumist toetab endiselt keskmise palga kasv, mis käesoleval aastal on suurenenud stabiilselt 7-8 protsenti. Suurimat laekumist prognoositakse sarnaselt eelmistele aastatele detsembrisse, kui makstakse jõulupreemiaid ja tulemustasusid.
Aktsiise laekus 11 kuuga 4,8 miljardit krooni ehk 92,7 protsenti eelarves kavandatust, sellest novembris 477,4 miljonit krooni ehk 9,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimese sama perioodiga on aktsiiside laekumine kasvanud 25,6 protsenti.
Kütuseaktsiisi laekus novembris 272,3 miljonit krooni ehk 10,7 protsenti eelarvest. 11 kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 2,4 miljardit krooni ehk 93,4 protsenti eelarvest. Võrreldes 2003. aasta sama perioodiga on kütuseaktsiisi laekumine suurenenud 26,7 protsenti.
Alkoholiaktsiisi oli novembri lõpuks laekunud 1,5 miljardit krooni ehk 92,9 protsenti riigieelarvesse planeeritust, millest novembris laekus 147,1 miljonit krooni ehk 8,9 protsenti. Alkoholiaktsiisi laekumine on võrreldes 2003. aastaga pidevalt kasvanud: võrreldes 2003. aasta novembriga laekus alkoholiaktsiisi 27,3 protsenti enam. Võrreldes 2003. aasta 11 kuu laekumist käesoleva aasta sama perioodiga, on alkoholiaktsiisi kogutud tänavu 29 protsenti enam.
Tubakaaktsiisi oli novembri lõpuks laekunud 847,7 miljonit krooni ehk 90,4 protsenti eelarves planeeritust. Seoses juunis soetatud varude otsa lõppemisega, on hakanud tubakaaktsiisi laekumine paranema – kui oktoobris laekus 30,8 mln krooni, siis novembris juba 57,7 mln krooni ehk 6,2% eelarvest. 2003. aasta 11 kuuga võrreldes on tubakaaktsiisi laekumine suurenenud 18,7 protsenti.
Käibemaksu on 11 kuuga laekunud 10,1 miljardit krooni ehk 86,8 protsenti eelarvest, sellest novembris laekus 1 031,9 miljonit krooni 8,9 protsenti kavandatust. Võrreldes 2003. aasta novembriga suurenes laekumine 12,6 protsenti. 11 kuu kokkuvõttes jääb aga käibemaksu laekumine seoses Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnenud maksustamismomendi edasilükkumise mõjuga 2003. aasta laekumisele 2,1 protsendi võrra alla.
Mittemaksulisi tulusid on novembri lõpuks laekunud 6,0 miljardit krooni ehk 63,8 protsenti, sellest novembris 274,7 miljonit krooni ehk 2,9 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes 2003. aasta esimese 11 kuuga on mittemaksuliste tulude laekumine suurenenud 22,2 protsenti. Arvestamata toetusi on mittemaksulisi tulusid laekunud 11 kuuga 3,7 miljardit krooni ehk 90,6 protsenti.
Novembris laekus riigieelarvesse kõige rohkem tulusid kaupade ja teenuste müügist, kokku 133,7 miljonit krooni, millest suurem osa laekus riigilõivudelt ja riigiasutuste majandustegevuselt. Varadelt laekus tulusid kokku 70,2 miljonit krooni, millest enamuse andis intressi-, viivise- ja kohustistasutulude laekumine. Prognoositust tagasihoidlikumalt on laekunud tulusid materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist, mille eelarvest oli novembri lõpu seisuga täidetud 61,6 protsenti.
Toetustest on 2004. aastal 11 kuuga laekunud kokku 2,3 miljardit krooni. Sellest eelstruktuurivahendite Phare programmist 509,3 miljonit krooni ja SAPARD programmi raames 310,8 miljonit krooni. Struktuurifondidest on riigieelarvesse laekunud 581 miljonit krooni ning Ühtekuuluvusfondi ja ISPA vahendite arvelt 194 miljonit krooni. Detsembrikuus on oodata välisvahendite laekumise suurenemist nii eelstruktuurivahendi Phare arvelt ligi 190 miljoni krooni ulatuses, Ühtekuuluvusfondist 135,8 miljonit ning Schengeni programmist 398,6 miljonit krooni.
2004. aasta riigieelarve tulude maht koos lisaeelarvega on 48,5 miljardit krooni. Kulude maht koos lisaeelarvega on 48,7 miljardit krooni.
