Noorte nõrkus tööturul: puuduvad kogemused ja vastutustunne

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Noore inimese muudab tööturul konkurentsivõimeliseks kvaliteetne haridus, head isikuomadused, varasem organisatoorse töö kogemus, sotsiaalse kapitali olemasolu, võõrriigis elamise või töötamise kogemus ja keelteoskus.

Osa noori läheb kõrgkooli selleks, et õppelaenu saada, osa otsima poiss- või tüdruksõpra ning osa ühiskondliku surve tõttu. Tegelikult aga õpime ju selleks, et elus paremini hakkama saada, olla edukas ja õnnelik ning tagada oma vajaduste rahuldamine. Haridus iseenesest ei taga veel töökohta, mida õppur soovib. Lisaks omandatud haridusele mängivad töökoha leidmisel rolli mitmed teised tegurid.

Konkurentsivõimet saab mõõta sellega, kuivõrd on omandatud haridus ja isiklikud omadused vastavuses tööturu vajadustega. Tähtsal kohal on hariduse kvaliteet, kaasaegsus ning valitud eriala sobivus omandaja isiklike eelduste ja võimetega. Bologna protsessi raames on kaardistatud nõudmised kõrgkoolilõpetajale (vt tabel).

Noorte tööotsijate diskrimineerimine tööandjate poolt on viimasel ajal vähenenud, kuid endiselt peetakse noorte nõrkusteks kogenematust ja vastutustunde puudumist. Seega võrdne hariduse kvaliteet ja sarnased isikuomadused ei taga võrdseid võimalusi tööturul. Peale selle ei taga kool noortele küllalt praktilise töö kogemusi. Tööandja eelistab vilunud töötajat, kellega väheste kogemustega noorel raske edukalt konkureerida.

Turg vajab erinevate omaduste, kogemuste ja kvalifikat-siooniga töötajaid. Vajadus on nii konkreetsete oskustega inimeste järele, kes on läbinud praktilise suunitlusega õppekavad, kui ka paindlikuma ettevalmistusega arenemisvõimeliste inimeste järele, kes suudaksid kiiresti kohaneda muutuvate töötingimustega. Konkurents avanenud Euroopa tööturul muutub aga järjest tihedamaks, nõudmised kasvavad. Bakalaureusekraad on muutunud elementaarseks eelduseks igal juhtival ja vastutusrikkal töökohal. Tööotsijalt nõutakse mitmekülgseid kogemusi ning täiendõpet.

Lisaks haridusele on tähtsad inimese isiklikud omadused. Selleks, et töökohta saada, tuleb osata ennast sobivalt esitleda. Kandideerijal peavad olema hea eneseväljendusoskus, positiivne ellusuhtumine, piisavalt enesekindlust. Neid omadusi aitab arendada aktiivsus ühiskondlikus elus. Soovitan alustada õpilasomavalitsusest ja osaleda mõne mittetulundusühingu tegevuses. Usun, et üha rohkem hakkavad ka tööandjad hindama varasemat organisatoorset kogemust.

Töökoha leidmisel mängib olulist rolli sotsiaalne võrgustik ehk igaühe tutvusringkond. Selle arendamine toimub aga enamasti kõrgkoolis ja läbi organisatoorse tegevuse. Selge on see, et personalivaliku teevad ikkagi inimesed ja kui soovitaja on keegi tuntud otsustaja, on hea eeldus olemas.

Pluss on kindlasti eelnev õppimine või töötamine mõnes välisriigis ja võõrkeeleoskus. See annab kogemuse teisest kultuurist ja sotsiaalsest keskkonnast. Isegi paari kuu pikkune töö annab hindamatu kogemuse.

Usun, et kaugel pole aeg, kus vähemalt kahe võõrkeele oskamine on elementaarne. Vajaliku info saamiseks peab võõrkeeli vabalt valdama. Sagenevad ka kontaktid välisriikide kodanikega ja tihti sõltub meie töö edukus just sellest.

Kõrgkooli lõpetanule esitatakse suuri nõudmisi

Bologna protsessi raames on kaardistatud nõudmised kõrgkoolilõpetajale:üldkompetents

  • üldised ja erialased baasteadmised,
  • emakeelne suuline ja kirjalik väljendusoskus,
  • võõrkeelte valdamine,
  • võime analüüsida ja organiseerida, teha otsuseid,
  • algoskused tööks arvutiga;

     

    suhtlemisalane kompetents

  • võime kriitikaks ja enesekriitikaks,
  • valmidus meeskonnatööks, suhtlemiseks teise valdkonna asjatundjatega, valmisolek rahvusvaheliseks koostööks jms;

     

    nõuded süsteemi kui terviku mõistmiseks

  • võime kasutada teoreetilisi teadmisi praktikas ja uurimistöös,
  • võime kestvaks arenguks ja uute ideede genereerimiseks,
  • võime uute olukordadega kohaneda, juhtida teisi ja töötada iseseisvalt.

     

    Allikas: Madis Masing

    Originaalartikkel

Allikas:  Äripäev

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll