Keskmine töötuskindlustushüvitis on käesoleval aastal püsinud stabiilsena, jäädes mõnel kuul alla 2500 krooni ning vahel seda ka ületades, teatas Töötukassa.
11 kuu andmete põhjal on tänavune keskmine töötuskindlustushüvitis 2431 krooni. Novembris oli see 2538 ja oktoobris 2415 krooni.
Hüvitist saadakse maksimaalsest võimalikust 180 päevast keskmiselt 140 päeva. "Maksmise lõpetamise põhiline põhjus on tööle minek, kuid selle kõrval esineb ka tööotsingute katkestamist," ütles Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Paavel lisas, et töötuskindlustushüvitise taotlejatest on suuremal osal töösuhe lõppenud koondamise tõttu. "Väga paljudel hüvitisesaajatel on töösuhte lõpetamise põhjuseks tähtajalise töölepingu lõppemine, tööandja pankrot, aga ka tööandja poolne kohustuste rikkumine," ütles ta.
Isikuid, kes on töötukassalt saanud nii töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist kui ka töötuskindlustushüvitist, on tänavu 2025.
"See näitab, et pooled koondamishüvitist saanutest ei leia tööd ja taotlevad töötukassalt ka töötuskindlustushüvitist," ütles Paavel. Isikuid, kes on saanud töötukassalt nii tööandja maksejõuetuse hüvitist kui ka töötuskindlustushüvitist on tänavu 812. Kahel korral on töötuskindlustuse hüvitist ühe aasta jooksul taotlenud 652 isikut ehk kuus protsenti hüvitisetaotlejaist.
Töötuskindlustushüvitise saajate Eesti keskmine päevatasu on 177,86 krooni. Suurim päevatasu on Harjumaal (207,43 krooni) ja Tallinnas (202,68 krooni) ning väikseim Jõgevamaal (134,75 krooni) ja Ida-Virumaal (147,83 krooni).
Keskmine koondamishüvitis 11 kuu põhjal on 8451 krooni ja kollektiivselt koondatute keskmine palk on 5457 krooni.
Keskmine tööandja maksejõuetuse hüvitis on 11.885 krooni. Maksejõuetuse hüvitise saajate keskmine palk on 4925 krooni.
