Käibemaksuseaduse muudatused tagasiulatuvalt (01.05.2004), mis võeti vastu 20.10.2004
20.oktoobril 2004 vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seadusega (RT I 2004, 75, 523) tehtud muudatused täpsustavad peamiselt kaubaveo ja selle korraldusega seotud sätteid ning hakkasid kehtima tagasiulatuvalt 01.maist 2004:
1. Paragrahvi 10:
1. lõike 1 punkti 4 muudeti ja sõnastati järgmiselt:
“4) veoteenust (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 13 nimetatud veoteenus), kaasa arvatud kaubavedu ja kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu ning reisijate ja nende isikliku pagasi (sealhulgas isikliku transpordivahendi) vedu, ja selle korraldamise teenust osutatakse täies ulatuses Eestis;”;
2. lõiget 2 täiendati punktiga 13:
“13) kaubaveoteenus, mida osutatakse Eestis, kui see moodustab osa veost, mis algab või lõpeb teises liikmesriigis, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused.”;
Punktis 1 nimetatud muudatusega ei kaasnenud § 10 lg 1 p 4 sisulist muutmist, vaid ülalmainitud muudatustega täpsustati seaduse sõnastust määratlemaks, millistel juhtudel on käibe tekkimise koht Eesti.
3. lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“4) veoteenus (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja lõike 2 punktis 12 nimetatud veoteenus), mida täielikult või osaliselt osutatakse välisriigis, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;”
Sättest võeti välja viide paragrahv 10 lõike 1 punktile 4. Nimetatud muudatus viidi sisse täpsustamaks sõnastust, et määratleda juhud, millal veoteenuse, selle korraldamise ning seotud kõrvalteenuste käibe tekkimise (teenuse osutamise) koht ei ole Eesti.
Sättes on märgitud, millal käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kuid samas on välja toodud kaks erandit (st käibe tekkimise koht loetletud juhtudel on Eesti):
a) § 10 lg 1 p 5 – kauba Eestist teise liikmesriiki veo teenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ja seotud kõrvalteenused, mis osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud;
b) § 10 lg 2 p 12 – Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele kauba ühest liikmesriigist teise veo teenus, kaasa arvatud kauba vedu Eestisse või Eestist, sellise kaubaveo korraldamine ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused.
2. Paragrahv 10 lõike 5 punkt 6 muudeti ja sõnastatakse järgmiselt:
“6) kauba ekspordi ja impordiga seotud kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;”
Muudatusega sätestati lisaks kauba ekspordiga seotud kaubaveo korraldamise ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste maksustamisel nullmäära rakendamine ka vastavatele impordiga seotud teenustele.
3. Kuna seaduse § 10 lõikesse 2 lisati punkt 13 (vt eespool), siis tulenevalt § 10 lõike 5 punktile 7 teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti ka juhul, kui Eesti maksukohustuslane osutab punktis 13 nimetatud kaubaveoteenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele või seaduse § 15 lõike 3 punktides 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile või institutsioonile.
4. Paragrahv 10 lõige 7 muudeti ja sõnastatakse järgmiselt:
“(7) Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaveoga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine.”
Vastavalt muudatusele ei pea kaubaveoga seotud kõrvalteenuste osutamisel olema sõlmitud veolepingut. Oluline on, et teenus osutatakse veo raames.
5. Muudeti paragrahv 15 lõike 4 punktid 7 ja 8:
“7) kauba ekspordi ja impordi, mida teostab vahendaja teise isiku nimel ja arvel, või käesoleva lõike punktides 2-6 ning 8 sätestatud teenuste vahendamine, mida teostab vahendaja teise isiku nimel ja arvel, ja nendega vahetult seotud teenus. Kauba impordiga vahetult seotud teenustele kohaldatakse käibemaksumäära null protsenti juhul, kui vastava teenuse kulu arvatakse imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.”
Nullmääraga maksustatakse muudatuste kohaselt lisaks ekspordi vahendamisele ka vahendusteenus, mis on seotud kauba impordiga ning välistransiidil oleva kaubaga.
Impordiga vahetult seotud teenustele saab nullmäära rakendada, kui teenuse kulu on arvatud imporditava kauba väärtuse hulka.
“8) välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis.”
Välistransiidi protseduuril oleva kauba veoteenuse, selle korraldamise ja kõrvalteenuste maksustamisel nullmäära rakendamisel kaotati kauba Eestist välja toimetamise tingimus.
6. Muudeti paragrahvi 19 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt:
“(3) Kui välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib Eestis maksustatav käive, kuid seda maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast, välja arvatud kaugmüügi puhul, nullmääraga maksustatava käibe puhul vabatsoonis, vabalaos või tollilaos või kui välisriigi isik on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (§ 43).”
Seaduse muudatusega kaotati välisriigi isikute maksukohustuslasena registreerimise kohustus, kui isikul on üksnes nullmääraga maksustatav käive vabatsoonis, vabalaos või tollilaos.
