Vedajad pelgavad uuest aastast Saksamaa veosuunal probleeme, sest teemaksu kogumiseks vajalik riistvara ei ole siinsetele firmadele veel Eestis kättesaadav.

Saksamaa teemaksu arvestamise ja kogumise süsteemi välja töötav firma Toll Collect korraldas eelmisel nädalal Tallinnas uute seadmete ja maksusüsteemi tutvustuse. Eesti veofirmade küsimused näitasid muret süsteemi keerukuse ja funktsionaalsuse pärast.

Lisaks ennustasid veofirmad, et 1. jaanuarist, mil maks kehtima hakkab, on oodata probleeme ja seisakuid nn manuaalsetes makseterminalides, sest paljud veofirmad ei jõua seadmete (OBU) kättesaamatuse tõttu neid tähtajaks autodele paigaldada. Ühelegi Eesti firmale Toll Collect hetkel veel paigaldamist usaldanud ei ole ja firma esindajad soovitasid näiteks Poolas või Saksamaal autole tehnika paigaldada lasta.

“Eesti firmadele on lähim punkt paigaldamiseks Poolas,” selgitas ASi Allando Trailways müügiosakonna juhataja Antoon van Rens. Et Eestis ei saa seadmeid paigaldada, tähendab veofirmale tühja sõitu autoga paigalduspunkti välismaal. Seadmete hankimine ei ole siiski täielikult võimatu, näiteks on abikäe ulatanud nii Hollandi kui Taani teenusepakkujad.

Lisaks on probleemne ka maksmine, sest Toll Collect ei anna Eesti firmadele krediiti. See tähendab, et firma peab avama uue arvelduskonto, kuhu peab kandma ca 156 000 kroonise ehk 10 000 eurose ettemakse. “See on lisamajandusrisk, sest see summa jääb sinna arvele kinni. Teistpidi saame osadelt klientidelt teemaksu tagasi küsida ainult TollCollecti arve alusel, seega tekib ka siin väike viivitus, mil raha on kliendi käes kinni,” selgitas ASi Allando Trailways müügiesindaja Jaanika Vakker.

“Samuti näitas Rumeenia veokijuhtidega tehtud test, et maksmiseks kulus veoki kohta ca 30 minutit. Samas siseneb Saksamaale Pomelleni piiripunkti kaudu päevas tuhandeid veokeid ja järjekord piiril võib olla pikem kui enne esimest maid,” ennustas Rens. “Terminalides tekivad järjekorrad niikuinii, ei ole loogiline, et iga autojuht saab makseautomaadi kasutamise selgeks esimese korraga ja et ühe autojuhi õpetamiseks kulub ainult neli minutit,” ennustas Vakker. “Pealegi pole automaat ei vene- ega eestikeelne.”

Ekspedeerijad ei ole uue süsteemiga päri, sest see pole kasutajasõbralik Saksamaalt väljaspool asuvatele firmadele. “Suurim probleem on meile, et vaid kuu aega enne süsteemi tööle hakkamist ei ole täiesti kindel, kuidas süsteem tööle hakkab,” leidis Rens.

“Kliendid teavad, et teemaks tuleb, kuid kuna me ise ei tea veel kindlalt kui palju peaks hindasid tõstma, pole see teema ka klientidega selgeks räägitud,” selgitas Vakker.

Samas jäävad teenusepakkujad hinnakergitamisega ettevaatlikuks. “Samuti on oluline faktor turg, vedaja võib ju mõelda, et ta muudkui lisab hinda, kuid kui konkureeriv vedaja seda ei tee, on esimene firma kliendist ilma.”

Teemaksu mõjud hindadele on erinevad. On ennustatud nii 10-15% hinnalisa kui vaid maksumäära väljatoomist eraldi arvel. “Kui teemaks on täielikult jõustunud, saame hinnad kehtestada. Hinnalisa sõltub marsruudist, näiteks Pomellen-Enschede suunal võib maks lisada kuni 1600 krooni ehk 100 eurot, samas Lübeck/Rostock-Enschede suunal ca 800 krooni ehk 50 eurot,” tõi Rens näited. “Enamasti lepime klientidega kokku vedude täishinnad ehk eraldi hinnaosi välja ei too, välja arvatud mõned Lääne-Euroopa kliendid, kellega on lepingus ette nähtud, et teemaks tasutakse meile tsekkide/väljavõtete alusel,” lisas Vakker.

KMV Eesti ASi juhataja Heiki Ohu sõnul aga plaanib KMV teemaksumäära arvel eraldi välja tuua, et kliendil oleks selgem ülevaade. Sama plaanib teha ASi SP Transit juhataja Roman Loovi sõnul tema juhitud firma.

Maksust pääsemiseks on üheks võimaluseks veomarsruutide ümber kujundamine, et sõidetaks ringiga või kasutatakse väiksemaid ning vähem tähtsaid teid. Seda aga veofirmad teha ei plaani. “Enamus veokitest sõidab juba täna laevadega Euroopasse, seda kütusehinna tõttu, lisaks säästab aega jne, vaid Ida-Saksamaale sõitvad veokid sõidavad maanteed mööda läbi Poola,” selgitas Rens. “Marsruudimuutusi küll eriti kavas pole, Saksamaa jääb nii või teisiti Euroopas ette, ükskõik kuhu sõita.”

Kolm korda edasi lükatud maks

Saksamaa teemaks pidi kehtima hakkama juba eelmise aasta alguses, kuid tõrked maksukogumissüsteemis lükkasid seda kahel korral edasi.

Toll Collecti avalike suhete osakonna juht Hans Christian Maas rääkis eelmisel nädalal, et nüüdseks on tehnilised probleemid kõrvaldatud ning 1. jaanuarist maksusüsteem ka kindlasti käivitatakse.

Maksustamise eesmärk on jaotada ühtlaselt Saksamaa teede kasutamise kulud tee kasutajate vahel, hinnanguliselt sõidab riigi teedel kuus kuni 500 000 välismaist veoautot.

Saksamaa kilomeetripõhine teemaks onmõeldud raskeveokitele, millel massi üle 12 tonni. Sõltuvalt veokist ja selle heitgaaside hulgast on kulud iga Saksamaa kiirteel läbitud kilomeetriga kasvanud kaks krooni kilomeetri kohta. Näiteks Prantsusmaa või Itaalia veo puhul, mil sõidetakse palju Saksamaa kiirteedel, tähendab see koorma kohta kuni 2000 krooni lisakulu.

Sõidukitesse paigaldatakse nende liikumist jälgivad pardaseadmed. Maanteedele paigaldatavad infrapunased jälgimissüsteemid jälgivad autode registreerimisnumbreid ja kontrollivad, kas need on kantud süsteemi andmebaasi.

Sellele lisandub politsei- poolne pisteline kontroll.

Ühtekokku maksustatakse Saksamaal 12 000 kilomeetri ulatuses kiirteid.

Seni kehtinud Eurovinjeti süsteemist, mis oli ajapõhine maks, erineb uus selle poolest, et on kasutuspõhine. Ehk firma maksab maksu selle eest, mida kasutab.

Euroopas kehtib hetkel Maasi sõnul kuus erinevat teemaksusüsteemi, Saksamaa omaga ühildub hetkel Austrias kehtiv süsteem. Tõenäoliselt saab ühilduma ka peagi kehtestatav Prantsusmaa teemaks.

Loe lisaks www.toll-collect.de

Originaalartikkel