Nimetatud hüvitist vabariigi valitsuse kehtestatud korra (VV 14.07.2006 a määrus nr 164) alusel saab maksta avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele teenistus-, töö- või ametialaste ülesannete täitmisel tehtud sõitude puhul.
Hüvitist saab maksta ka eelnimetatud isikutele, kellel on puue, mootorsõiduki kasutamisel sõitudeks elukoha ja töökoha vahel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist langust.
Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse (§ 12) järgi mootori jõul liikuvat sõidukit. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. Sõiduauto kategooriad on M1 ja M1G.
Hüvitist maksta sõiduauto eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas.
Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, tuleb otsuses, käskkirjas või korralduses näidata ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja ka hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras. Hüvitise saaja (töötaja) annab maksjale informatsiooni, kas selle sama sõiduauto või mõne muu sõiduauto kohta mõne teise tööandja juures on temale arvestust pidamata hüvitist (64 eurot) makstud või mitte. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.
Kui sõitude üle peetakse arvestust, siis peab arvestus sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.
Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused
1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Hüvitise maksmise kirjalikule otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa (nõue kehtis esmakordselt 2006. a augustikuus tehtud sõitude hüvitamisel).
2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta ühe tööandja juures. Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitist ka mitme tööandja juures, seejuures rakendatakse 256eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.
3) puudega töötajale saab hüvitada ka elu- ja töökoha vahelisi sõite, kuid selleks tuleb pidada sõitude kohta arvestust. Elu- ja töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 256 euro ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Puudega isiku töökoha ja kodu vahelised sõidud ei pea olema tehtud sõiduautoga, vaid võivad olla tehtud ka muu mootorsõidukiga. Arvestuse alusel võib maksta hüvitist maksuvabalt 256 euro ulatuses iga tööandja.
Piirmäärasid ületavad hüvitise summad loetakse erisoodustuseks.
Juhul kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud ilma arvestuseta üle ühe maksuvaba piirmäära (64 eurot) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.
Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule selle määruse alusel auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule), on kohustatud järgneva aasta 10. aprilliks esitama deklaratsiooni INF14.
Loe ka: Deklaratsiooni vormi INF14 täitmine 2010. aasta kohta
