VÕÕRSIL TÖÖTAMAS
Viimastel aastatel on paljud inimesed läinud mujale maailma töötama – osa aastateks, osa aga lühiajaliselt. Osa asuvad välismaiste tööandjate juurde, teised saadetakse välismaale lähetusse siinsete tööandjate poolt.
Euroopa Liitu töölähetusse
Kui tööandja on teid Euroopa liidu riikidesse, Norra, Liechtensteini, Islandile või Šveitsi (edaspidi EL) tööle lähetanud, siis peab teil kaasas olema sotsiaalkindlustusametist väljastatud tõend E101, mis tõendab teie maksude laekumist Eestisse.
Vajamineva arstiabi saamiseks võtke kindlasti kaasa Euroopa ravikindlustuskaart. Seda, kas tegemist on vajamineva arstiabiga, otsustab teid kohapeal raviv arst, võttes arvesse teie tervislikku seisundit ning teie viibimise kestust.
Kui E101 alusel on lähetus pikem kui aasta, väljastab haigekassa vormi E106. Viimane tuleb lähetusriiki jõudes registreerida ning selle alusel tekib teil õigus saada igasugust arstiabi võrdselt elukohariigi kindlustatutega. Kui pikaajalise lähetuse puhul on teiega kaasas ka teie pereliikmed, siis saavad ka nemad seal kindlustuse ning nad märgitakse teie vormile E106.
NB! Kõikidel juhtudel peate maksma kõik arstiabiga seotud omavastutused. Viimased on näiteks visiiditasu, voodipäevatasu, mingi protsent teenuse/ravimi hinnast jne.
Tööle välismaa tööandja juurde
Kui olete siirdunud Euroopa liitu tööle ning teie maksud laekuvad välisriiki, tekib teil õigus ravikindlustusele selles riigis. Üldised reeglid on: inimene on kindlustatud selles riigis, kus ta töötab ja kuhu ta maksud laekuvad, ning kahes riigis korraga kindlustust olla ei tohi. Töötades kahes liikmesriigis korraga, on inimene kindlustatud seal, kus ta elab.
Kui olete saanud ravikindlustuse mõnes teises liikmesriigis ja vajate Eestis viibides arstiabi, peate arstile esitama oma kindlustajariigi poolt väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi.
Kui te mingil põhjusel soovite saada plaanilist arstiabi Eestis, peate küsima selleks nõusolekut ning vormi E112 oma kindlustajariigilt. Kui te oma kindlustajariigilt selleks nõusolekut ei saa, tuleb arstiabi eest ise maksta või pöörduda abi saamiseks tagasi oma kindlustajariiki. Eesti kodakondsus ei ole aluseks ravikindlustusele ja sellega kaasnevatele õigustele Eestis.
Kui tekib küsimusi selle kohta, millise riigi õigusaktid teie suhtes kehtivad, pöörduge palun Sotsiaalkindlustusameti poole. Lisainfot leiab SIIT.
NB! Euroopa Liidus kahes riigis korraga kindlustust olla ei tohi
VÕÕRSILE ÕPPIMA
Välismaale õppima asudes on kindlasti palju planeerimist ning pea mõtteid täis. sellest hoolimata ei tohiks ära unustada tervisega seotud küsimusi ning tuleks arvestada, mis saab, kui peaks võõrsil haigeks jääma. kahjuks pole õnnetuste eest kaitstud keegi ning arstiabi on sageli väga kallis.
Ka välismaal õppijatel on võimalik saada Eestis ravikindlustus, kuid sel juhul tuleb meeles pidada, et selle kohta tuleb endal vajalikud dokumendid esitada. Eesti koolide õppurite eest teeb seda haridusministeerium.
Välismaal õppijad peavad esitama Haigekassale kooli tõendi järgmiste andmetega:
- õppeasutuse nimi;
- õppeasutuse aadress;
- õppija ees- ja perekonnanimi;
- õppija isikukood;
- õppeperioodi kestus;
- õppeasutuse esindaja ees- ja perekonnanimi, sidevahendite andmed ning allkiri.
Ravikindlustus vormistatakse maksimaalselt 12 kuuks, seega palume meeles pidada, et tõend õppimise kohta tuleb haigekassasse toimetada igal õppeaastal.
Arstiabi kohapeal- õppides Euroopa Liidus
Haigekassa kindlustus kehtib ainult Eestis.
Õppides Euroopa liidus, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis (edaspidi Euroopa Liit), on haigekassa kindlustatutel võimalik kasutada Euroopa ravikindlustuskaarti, millega saab vajaminevat arstiabi nagu kohalik elanik. See tähendab, et inimene on endiselt ravikindlustatud Eestis, kuid saab vajadusel kasutada arstiabi teenuseid.
Saadav arstiabi ei pruugi olla tasuta – paljudes riikides tuleb maksta visiidi- ja voodipäevatasusid, ravimite omaosalust jms. Seega võiks enne õppima asumist uurida ka sealse tervishoiusüsteemi kohta – kuidas see toimib ning kui suured võiksid olla haigestumise kulud. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks on soovitav teha ka reisikindlustus, mis tasuks vajadusel transpordi eest kodumaale, visiiditasud jne.
Pikemaks ajaks õppima minnes võiks uurida ka võimalust saada kohalik ravikindlustus, sest nii saab õiguse ka plaanilisele arstiabile. Euroopa ravikindlustuskaardiga plaanilist arstiabi ei saa ja selle eest tuleb ise täielikult tasuda.
NB! Inimene võib olla kindlustatud ainult ühes El liikmesriigis.
Õppides väljaspool Euroopa Liitu
Väljapoole Euroopa liitu pikemaajaliselt õppima minnes tuleks kindlasti uurida, kas ja kuidas on võimalik saada kohalik ravikindlustus. Samuti tasub kindlasti teha tervisekindlustus, sest väljaspool Euroopa Liitu Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ja haigekassa ravikulusid ei hüvita. Kindlasti lugege enne aga läbi tervisekindlustuse tingimused, et oleks teada, millised kulud hüvitatakse ja mil määral.
Infot üliõpilaste ravikindlustusest, arstiabist Euroopa liidus ning erinevate liikmesriikide tervishoiusüsteemidest saab haigekassa kodulehelt SIIT.
