On selge, et iga müügileping on erinev, mistõttu pole olemas täpset juhist, mida järgides võite kindlad olla, et olete sõlminud hea lepingu. Sellegipoolest on võimalik tuua välja põhilised tingimused, mis peaksid ühes müügilepingus kindlasti olema.
Esmalt veenduge, et lepingus oleks määratletud lepingu objekt ehk teisisõnu, mis kaupa lepinguga müüma või ostma hakatakse. Kui tooteid on rohkem, on mõistlik toodete nimekirja kohta koostada eraldi lepingu lisa.
Teisena veenduge, et lepingus oleks kokku lepitud kauba hinnas. Kui aga kauba hinnas lepitakse iga tellimuse juures eraldi kokku, siis oleks hea, et seda oleks mainitud ka põhilepingus. Samuti ärge unustage lepingus kokku leppida, kuidas toimub kauba eest tasumine, näiteks arve alusel. Sealjuures leppige kindlasti kokku ka maksetähtajas.
Kolmandaks pange lepingusse kirja, kuidas toimub kauba üleandmine. Täpsemalt, veenduge, et kokku oleks lepitud, kus, kuidas ja mis aja jooksul tuleb kaup ostjale üle anda. Rahvusvaheliste lepingute puhul on mõistlik kasutada Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) Incoterms Incoterms® 2010 tarneklausleid.
Neljandaks leppige kokku vastutuses. Teisisõnu, mis juhtub siis, kui üks pool ei täida oma kohustust, näiteks müüja ei anna kaupa õigel ajal üle. Sellisel juhul on võimalik lepingus kokku leppida nii leppetrahvides kui ka õiguse lepingust taganemiseks.
Viiendaks on rahvusvaheliste lepingute puhul oluline kokku leppida, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse ja kuidas toimub vaidluste lahendamine. Rahvusvaheliste lepingute puhul on soovitatav lahendada vaidlusi arbitraažikohtus, kus menetlus on kiirem ja mille otsust on lihtne välisriikides täitmisele pöörata.
Oluline on mitte sõlmida lepinguid kiirustades, sest sellisel juhul võib mõni oluline tingimus kahe silma vahele jääda.
