Aktsionäride (ja osanike) lepinguga reguleeritakse nii aktsionäride omavahelisi suhteid kui ka aktsionäride ja aktsiaseltsi vahelisi suhteid. Reeglina sätestatakse aktsionäride lepingus muuhulgas aktsionäridele piirangud aktsiate võõrandamisel ja uue aktsionäri kohustus liituda lepinguga hiljemalt aktsiate omandamise hetkeks. Samas on nende sätete puhul eelduseks, et müüja võõrandab aktsiad vabatahtlikult tavapärase majandustegevuse raames. Mis saab aga siis, kui aktsiate võõrandamise aluseks on aktsionäri pankrot?
Pankrotiseaduse kohaselt muutub pankroti väljakuulutamisel kogu aktsionäri vara pankrotivaraks ning seda hakkab valitsema pankrotihaldur. Pankrotivaraks on ka aktsionärile kuuluvad aktsiad. Kuigi pankroti väljakuulutamisel kaotab aktsionär õiguse teha varaga tehinguid, ei mõjuta pankroti väljakuulutamine aktsionäri poolt varem sõlmitud aktsionäride lepingu kehtivust.
Teisalt on aga pankrotihalduril õigus otsustada, kas ta jätkab aktsionäride lepingu täitmist. Selleks peab pankrotihaldur sisuliselt otsustama, kas aktsionäride lepingu täitmine kahjustab aktsionäri võlausaldajate või aktsionäri enda huve. Kui aktsionäride leping ei kahjusta pankrotis aktsionäri õiguseid või ei vähenda aktsiate väärtust, siis peaks pankrotihaldur pigem aktsionäride lepingu täitmisega jätkama. Kui pankrotihaldur aktsionäride lepingu täitmisega jätkab, peab ta täitma aktsionäride lepingus sätestatut, näiteks järgima hääletamis- ja kasumi jaotamise kokkuleppeid. Kui pankrotihaldur loobub lepingu täitmisest, siis saavad teised aktsionärid esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.
Pankrotimenetluses müüakse börsil noteerimata aktsiad avalikul enampakkumisel. Samas tasub silmas pidada, et enampakkumisel on ostueesõiguse kasutamine välistatud. See tähendab, et teised aktsionärid ei saa seega aktsiate ostueesõigust kasutada ka juhul, kui see on ette nähtud aktsionäride lepingus ning kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Aktsiate pankrotimenetluses müümisel ei rakendu ka kaasamüügiõigus (tag-along) ega kaasamüügikohustus (drag-along).
Võlausaldajate koosolek või pankrotihaldur võib otsustada, et võlgnikule kuuluvad aktsiad tuleb müüa enampakkumiseta, kui see annab suuremat kasu. Vara müük sundolukorras (milleks pankrotimenetlus kahtlemata on) annab sageli väiksemat kasu, kui selle vara müümine tavapärastel tingimustel. Kui aktsionärid ei ole huvitatud, et ühingu aktsiad müüakse enampakkumisel, siis tuleks aktsionäride lepingus sätestada, et ühe aktsionäri pankroti välja kuulutamisel on teistel aktsionäridel optsioon osta pankrotis aktsionärilt talle kuuluvad äriühingu aktsiad. Hinna arvutamise valem tuleks sätestada aktsionäride lepingus. Kui aktsionäride lepingus sätestatud valem on mõistlik ning selle järgi arvutatav hind vastab aktsia võimalikule turuhinnale, siis annab enampakkumiseta otse teistele aktsionäridele müümine suure tõenäosusega suuremat kasu kui enampakkumisel müümine, mis suurendab võimalust, et pankrotihaldur otsustab aktsionäride lepingu täitmise kasuks. Niiviisi oleks kaitstud võlausaldajate huvi saada pankrotimenetlusest võimalikult suur summa oma nõuete rahuldamiseks ning aktsionäride huvi välistada aktsiate ostmist võõraste isikute poolt.
Täna kehtiva seadusandluse järgi ei ole aktsionäridel kindlust, et aktsionäride leping on siduv ka aktsionäri pankroti väljakuulutamisel, sest see sõltub pankrotihalduri otsusest. Selle tõttu ei pruugi olla tagatud varasemalt kokkulepitud hääletuskokkulepped, kasumi jaotamine ja aktsiate võõrandamist puudutavad kokkulepped. Kui aktsionäride leping võlausaldajate huve ei kahjusta, peaks pankrotihaldur eelistama lepingu täitmist.
