Uue ettevõtte loomisel on domeeni varajane registreerimine väga oluline, sest domeeninimede registreerimisel kehtib "kes ees, see mees" printsiip ning iga domeeninimi peab olema ainulaadne. Sellest tulenevalt võib ette tulla olukordi, et domeeninimesid registreeritakse pahatahtlike isikute poolt, kelle eesmärgiks on saada kasu vastava domeeninime müügist õigustatud omanikule.
Üldiselt registreeritakse juriidilise isiku asutamisel kõigepealt ärinimi ja seejärel alles domeeninimi, mille alt oma teenuseid või tooteid pakkuda. Ettevõtte asutamisel ei ole mõistlik enne domeeni registreerimist ettevõtte nime avalikustada just seetõttu, et sellisel juhul on väga lihtne oma domeeninimest ilma jääda.
Domeeninimedega äri tegemine on laialt levinud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Isikud, kes domeenidega äritsemisega tegelevad, registreerivad juba aegsasti tuntud sõnade ja väljenditega domeenid ära, eesmärgiga need hiljem ettevõtetele maha müüa. Kõige sagedamini võib selline olukord ette tulla .COM lõpuliste domeeninimede puhul. Selle tulemusel võivad ettevõtjad omale soovitud kodulehekülje loomisel avastada, et ettevõtte nimeline domeen on juba registreeritud ning internetilehekülge külastades leida eest kirja, et domeen on müügiks.
Äripäevas 15. juunil 2017 ilmunud artiklis kirjeldati olukorda, mis tekkis ühel Soome valitsusparteil, kui poliitikud kaotasid oma uue fraktsiooni domeeninime lihtsalt seetõttu, et nad tegid oma parteinime avalikuks enne omanimelise domeeni registreerimist. Soomes loodud uus fraktsioon nimega Uusi Vaihtoehto (Uus Valik) ei saanud hakata kasutama domeeninime www.uusivaihtoehto.fi, sest see registreeriti 27 minutit peale uuest fraktsioonist teatamist Onsight Helsingi juhi Antti Roine poolt. Antti Roine oma sõnutsi küll ei teinud seda pahatahtlikul eesmärgil, vaid selleks, et anda kasulik õppetund. Domeeninimede registreerimise protseduur on üksnes formaalne, mis tähendab, et kolmandate isikute õiguste suhtes ei tehta sisulist analüüsi, vaid rahuldatakse esimesena esitatud registreerimissoov, kui see formaalsetele nõuetele vastab. Kuna domeeni registreerimine maksab umbes 10 eurot ja võtab aega vaid mõne minuti, võib iga isik registreerimissüsteemi ka kasutada. Just sel põhjusel võib see algselt tühisena tunduv ja lihtne tegevus kahe silma vahele jäädes põhjustada hiljem väga palju probleeme. Sealhulgas tuua kaasa ka võimaliku uue nime muutmise, et leida sobiv domeen. Selliste probleemide tekkimise eest on parimaks kaitseks domeeninime varajane registreerimine – kindlasti enne selle avalikustamist pressiteatega, konverentsil, intervjuus, jms.
Domeeninimede niivõrd lihtne registreerimisprotsess võib olla ka hea asi. Näiteks suudeti lunavara rünnaku põhjustanud WannaCry levikule panna piir registreerides domeeninimi, millega programm suhtles. Lunavara ehk viirus, mis lukustas arvutis leiduvad andmed ning nõudis nende lahtilukustamise eest lunaraha, esitas registreerimata domeenile päringuid ja domeeni registreerimine võimaldas katkestada lunavararünnaku ning selle leviku.
Eesti riigitunnusega tippdomeen on .EE ning rahvusvahelistest domeenidest on levinuimad .COM, .EU ja .NET lõpuga domeenid. Eesti.ee lehel oleva informatsiooni kohaselt saab Eestis domeene registreerida nii eraisik, ettevõte kui ka asutus ning igal registreerijal on võimalik registreerida piiramata arv domeene. Küll aga peab soovitav domeeninimi olema vaba, sest kahte ühesugust domeeninime registreerida ei ole võimalik. Klientidel on ettevõtet otsides riigitunnustega domeeni järgi lihtne mõista, millise riigi turul ettevõte tegutseb.
Eestis on võimalik esitada domeenivaidluste komisjonile vaidlustusavaldus kui keegi on registreerinud domeeninime, mis langeb kokku kellelegi teisele kuuluva kaubamärgi või füüsilise isiku nime või ettevõtte äriregistrisse kantud vm õigustatud nimega. Domeeninime on võimalik tühistada vaid domeeninime registreerijal ning see võib põhjustada väga palju probleeme. Seega, kui pädev asutus registreerib domeeninime ära, siis on juba ettevõtte mure, kuidas domeeninimi kätte saada.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuses selgitanud, et olenemata tekkinud probleemidest ei ole domeenikorraldust otstarbekas õigusaktidega reguleerida. Eestis on kohtupraktika domeeninimede kohta välja kujunemata, sest tegemist on vaieldamatult rahvusvahelise õigusega kokkupuutuva valdkonnaga. Riigipoolset Interneti reguleerimist on üldiselt vältinud ka teised riigid. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see annab teavet, näitab päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Eestis registreeritud kaubamärgi omanik saab kaubamärgiõigusest lähtuvalt keelata teisel isikul tema domeeninime kasutamist samade kaupade või teenuste osas sellisel juhul, kui antud domeeninime saab lugeda kaubamärgi kasutamiseks Eestis. Kaubamärgiomaniku ja domeeni omaja vaheliste õigussuhete hindamisel saab juhinduda vastavast rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus. Eestis peab ettevõtja domeeninime valikul ja kasutamisel arvestama kaubamärkidest ja ärinimedest tulenevate õigustega, sest domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Kui domeeninime all ei pakuta kaupu või teenuseid Eestis, ei ole ettevõtjal ka Eestis ärilist tagajärge ning seega ei saa Eestis registreeritud kaubamärgi omanik mingeid menetlusi antud asjas algatada.
