Maksumuudatused yle Eesti
Pühapäev, 22. Oktoober
 

Domeeni registreerimata jätmine enne ettevõtte nime avalikustamist võib hiljem tekitada palju probleeme

Autor
Karolina Ullman
Vandeadvokaat, NJORD Advokaadibüroo partner

Uue ettevõtte loomisel on domeeni varajane registreerimine väga oluline, sest domeeninimede registreerimisel kehtib "kes ees, see mees" printsiip ning iga domeeninimi peab olema ainulaadne. Sellest tulenevalt võib ette tulla olukordi, et domeeninimesid registreeritakse pahatahtlike isikute poolt, kelle eesmärgiks on saada kasu vastava domeeninime müügist õigustatud omanikule.

Üldiselt registreeritakse juriidilise isiku asutamisel kõigepealt ärinimi ja seejärel alles domeeninimi, mille alt oma teenuseid või tooteid pakkuda. Ettevõtte asutamisel ei ole mõistlik enne domeeni registreerimist ettevõtte nime avalikustada just seetõttu, et sellisel juhul on väga lihtne oma domeeninimest ilma jääda.

Domeeninimedega äri tegemine on laialt levinud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Isikud, kes domeenidega äritsemisega tegelevad, registreerivad juba aegsasti tuntud sõnade ja väljenditega domeenid ära, eesmärgiga need hiljem ettevõtetele maha müüa. Kõige sagedamini võib selline olukord ette tulla .COM lõpuliste domeeninimede puhul. Selle tulemusel võivad ettevõtjad omale soovitud kodulehekülje loomisel avastada, et ettevõtte nimeline domeen on juba registreeritud ning internetilehekülge külastades leida eest kirja, et domeen on müügiks.

Äripäevas 15. juunil 2017 ilmunud artiklis kirjeldati olukorda, mis tekkis ühel Soome valitsusparteil, kui poliitikud kaotasid oma uue fraktsiooni domeeninime lihtsalt seetõttu, et nad tegid oma parteinime avalikuks enne omanimelise domeeni registreerimist. Soomes loodud uus fraktsioon nimega Uusi Vaihtoehto (Uus Valik) ei saanud hakata kasutama domeeninime www.uusivaihtoehto.fi, sest see registreeriti 27 minutit peale uuest fraktsioonist teatamist Onsight Helsingi juhi Antti Roine poolt. Antti Roine oma sõnutsi küll ei teinud seda pahatahtlikul eesmärgil, vaid selleks, et anda kasulik õppetund. Domeeninimede registreerimise protseduur on üksnes formaalne, mis tähendab, et kolmandate isikute õiguste suhtes ei tehta sisulist analüüsi, vaid rahuldatakse esimesena esitatud registreerimissoov, kui see formaalsetele nõuetele vastab. Kuna domeeni registreerimine maksab umbes 10 eurot ja võtab aega vaid mõne minuti, võib iga isik registreerimissüsteemi ka kasutada. Just sel põhjusel võib see algselt tühisena tunduv ja lihtne tegevus kahe silma vahele jäädes põhjustada hiljem väga palju probleeme. Sealhulgas tuua kaasa ka võimaliku uue nime muutmise, et leida sobiv domeen. Selliste probleemide tekkimise eest on parimaks kaitseks domeeninime varajane registreerimine – kindlasti enne selle avalikustamist pressiteatega, konverentsil, intervjuus, jms. 

Domeeninimede niivõrd lihtne registreerimisprotsess võib olla ka hea asi. Näiteks suudeti lunavara rünnaku põhjustanud WannaCry levikule panna piir registreerides  domeeninimi, millega programm suhtles. Lunavara ehk viirus, mis lukustas arvutis leiduvad andmed ning nõudis nende lahtilukustamise eest lunaraha, esitas registreerimata domeenile päringuid ja domeeni registreerimine võimaldas katkestada lunavararünnaku ning selle leviku. 

Eesti riigitunnusega tippdomeen  on .EE ning rahvusvahelistest domeenidest on levinuimad .COM, .EU ja .NET lõpuga domeenid. Eesti.ee lehel oleva informatsiooni kohaselt saab Eestis domeene registreerida nii eraisik, ettevõte kui ka asutus ning igal registreerijal on võimalik registreerida piiramata arv domeene. Küll aga peab soovitav domeeninimi olema vaba, sest kahte ühesugust domeeninime registreerida ei ole võimalik. Klientidel on ettevõtet otsides riigitunnustega domeeni järgi lihtne mõista, millise riigi turul ettevõte tegutseb. 

Eestis on võimalik esitada domeenivaidluste komisjonile vaidlustusavaldus kui keegi on registreerinud domeeninime, mis langeb kokku kellelegi teisele kuuluva kaubamärgi või füüsilise isiku nime või ettevõtte äriregistrisse kantud vm õigustatud nimega. Domeeninime on võimalik tühistada vaid domeeninime registreerijal ning see võib põhjustada väga palju probleeme. Seega, kui pädev asutus registreerib domeeninime ära, siis on juba ettevõtte mure, kuidas domeeninimi kätte saada. 

Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuses selgitanud, et olenemata tekkinud probleemidest ei ole domeenikorraldust otstarbekas õigusaktidega reguleerida. Eestis on kohtupraktika domeeninimede kohta välja kujunemata, sest tegemist on vaieldamatult rahvusvahelise õigusega kokkupuutuva valdkonnaga. Riigipoolset Interneti reguleerimist on üldiselt vältinud ka teised riigid. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see annab teavet, näitab päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Eestis registreeritud kaubamärgi omanik saab kaubamärgiõigusest lähtuvalt keelata teisel isikul tema domeeninime kasutamist samade kaupade või teenuste osas sellisel juhul, kui antud domeeninime saab lugeda kaubamärgi kasutamiseks Eestis. Kaubamärgiomaniku ja domeeni omaja vaheliste õigussuhete hindamisel saab juhinduda vastavast rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus. Eestis peab ettevõtja domeeninime valikul ja kasutamisel arvestama kaubamärkidest ja ärinimedest tulenevate õigustega, sest domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Kui domeeninime all ei pakuta kaupu või teenuseid Eestis, ei ole ettevõtjal ka Eestis ärilist tagajärge ning seega ei saa Eestis registreeritud kaubamärgi omanik mingeid menetlusi antud asjas algatada.

  • Autorid: Karolina Ullman, Vandeadvokaat, NJORD Advokaadibüroo partner,
  • Gertrud Sein, NJORD Advokaadibüroo praktikant ja Tartu Ülikooli tudeng
tarkvara

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kuula Marketingi Instituudi Turundusraadiot 17.10.2017

    Internetipõhine "Turundusraadio" jagab nõu erinevatel aktuaalsetel turunduse, müügi ja mainekujundusega seotud teemadel. Saadet juhivad Marketingi Instituudi juht ja turunduskonsultant Anu-Mall Naarits ning suhtekorraldaja Raul Kalev. Saade uueneb teisipäeva hommikuti kell 10.00.
    Loe edasi..

  • Kui sul on võlatunnistus, siis mis sul tegelikult on? 16.10.2017

    Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1000 eurot. Mati oli nõ ...
    Loe edasi..

  • Hooletu litsentsileping võib hävitada sinu brändi! 16.10.2017

    Tunnustades Eestit, kui loomeinimeste edukat kasvulava, on märgata üha enam brändide levikut üle piiri. Märgates välismaa lennujaamades või kaubamajades Eesti disaini, on tore äratundmine olnud paljudel meist. Oma loomingut tasub kindlasti kaubamärgi ni ...
    Loe edasi..

  • Vaikimisi ja lõimitud andmekaitse 16.10.2017

    Andmekaitse põhimõtete rakendamine ei ole ainult õigusaktide kitsas järgimine. Andmetöötlejad peavad igapäevaselt jälgima ka tehnoloogia arengusuundi, lisanduvaid uusi tooteid ja teenuseid. Andmetöötlustoimingud on muutunud automaatseks. Inimen ...
    Loe edasi..

  • Kuula Vikerraadio saadet Ettevõtlusminutid 09.10.2017

    Saade valmib koostöös Kaubandus-Tööstuskojaga. Kuulake igal esmaspäeval kell 13.05 (Uudis+ sees).
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
siseeeskiri
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249023  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017