Rahva Raamatu juhatuse liikme Gertti Kogermanniga vestles Helen Michaels

Rahva Raamatu Viru keskuse kauplus on üks neljast maailma parimast raamatupoest. Juhatuse liige Gertti Kogermann räägib ettevõtte juhtimiskultuurist, traditsioonilise äri ühendamisest kaasaegse e-äriga ning sellega kaasnevatest muudatustest, mis on kasvatanud Eesti juhtiva raamatumüügiettevõtte globaalselt tuntud firmaks.

Juhtimiskultuur toetab ettevõtlusvaimu

Gertti Kogermann ja Rahva Raamatu juhatuse esimees Viljar Ots on tandem, kes alustas raamatuäriga juba aastal 2001. Kahekesi ehitati üles Ekspress Grupi raamatuäri ja aastal 2010 ostsid mehed juba Rahva Raamatu Ekspress Grupilt välja. Gertti Kogermanni sõnul on 15 aastat iga päev hingega raamatuäris sees olemine muutnud neid Viljar Otsaga Eesti parimateks raamatumüügi spetsialistideks. Omanike ja juhatuse liikmetena osalevad mõlemad mehed ettevõtte igapäevatöös ning otsivad viise äri kaasajastamiseks ja senisest paremaks tegutsemiseks.

Rahva Raamatus ei piisa sellest, kui teed tööd niisama hästi nagu oled kogu aeg teinud. Tuleb püüda teha paremini. “Meil on kõikide valdkonnajuhtidega igal aastal lisaks eelarvele ja tulevikuprognoosile ka valdkonna äriplaani arutelu. Seejuures pole oluline, kas tegemist on hulgimüügi-, lao-, ostu-, turundus- või muu valdkonnaga, põhiliseks küsimuseks valdkonnajuhile on: kuidas sa oma vastutusala arendad? Valdkonnajuhte on kokku seitse ja nad peavad mõtlema kui ettevõtjad: neil peab olema suure pildi nägemise võime, sisemine tahe ja õige suhtumine. Sest kui tegutsed nii, nagu oled seda kogu aeg teinud, jääb ettevõte seisma ja juba oledki taandarengus. Pole tähtis, kuidas valdkonnajuht oma äriplaani vormistab – oluline on sisu ja see, mida eelnevaga võrreldes paremini tehakse. Nüüd tulevad äriprotsesside uuenduste ettepanekud juba valdkondade seest,” on Gertti Kogermann rahul.

Tänapäevase juhtimismudeli rakendamine on toonud organisatsiooni need inimesed, kes pakuvad ise mõtteid, ideid ning ettepanekuid äri edendamiseks. “Kogu mõtteviis algabki inimesest, tema suhtumisest ja sellest, kas ta ise tahab areneda. Inimesed, kes otsivad mugavustsoonis töötamist, ei saagi meie organisatsioonikultuuris hakkama. Nemad tavaliselt lahkuvad,” räägib Kogermann. Oma inimestelt oodataksegi eelkõige sellist mõtteviisi ja suhtumist, nagu nad korraldaksid asju omas kodus. “Hingega suhtumine oma valdkonna edendamisse on peamine, mida juhtidena inimestes esile tuua,” leiab Gertti Kogermann.

Ühised päevad töötajatega

Mõlemad juhid räägivad regulaarselt kõikide oma ettevõtte töötajatega. “Igal aastal osaleme Viljariga inventuuridel kas kauplustes või laos ja oleme jõulude ajal kuskil kaupluses abiks. Meie ei tee seda populistlikel eesmärkidel ega sära kaupluse leti taga. Teeme töötajatega ühiseid päevi esiteks inimeste aitamiseks ja teiseks “pudelikaelade” mõistmiseks. Näiteks paar aastat tagasi detsembris tipp-perioodil, istusime Viljariga Viru keskuse  Rahva Raamatu kaupluse tagaruumis ja võtsime kaupa vastu. Meie müügi tipp-periood on 12. detsembrist 24. Kuupäevani. Sel ajal liigub kaupa tonnides. Paar aastat tagasi olime Viljariga just sel perioodil Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluse tagaruumis, võtsime kaupa vastu ja kirusime end maapõhja. Kaupa tuli korraga sisse 20 erinevat kasti, kauba nimekiri trükituna mitmele A4 lehele. Niisugustel hetkedel saame aru, kui palju aega ja närvi läheb läbimõtlemata süsteemi tõttu raisku,” selgitab Kogermann.

Loeb efektiivsus

Kui pealtnäha tundub raamatuäri meeldivalt intellektuaalne ja rahulik, siis Gertti Kogermanni sõnul on see illusioon. Raamatuäri on jaekaubandus, kus võidavad kõige efektiivsemad, kes saavutavad väikseimate kuludega parima tulemuse. “Lisaks toredatele raamatupoodidele on meil kasvav e-äri ja väga suur hulgi-äri. Näiteks kui pakume Selverile või teistele kettidele igapäevast varude juhtimise teenust, siis lihtsustatult on efektiivsuse küsimus, kas meie kliendihaldur teeb varude ülevaadet ning sellele vastavaid otsuseid kolm tundi või 20 minutit. Oluline on, kui kiiresti suudab majandustarkvara eeltööna tuua välja punase nimekirja toodetest, mille laojääk on alla 10 % või seisva kauba nimekirja,” räägib Kogermann. Tavapärane on olukord, kus edukad raamatumüügi hitid ilmuvad trükikojast reedel kell 13.00 ja raamatumüüja peamiseks küsimuseks saab logistika.

“Kui su süsteem on nii piisavalt kiire, et suudad müügihiti juba reedel suurematesse poodidesse laiali jaotada, on hästi. Aga kui ei suuda, läheb kaubanduses reede, laupäev ja pühapäev kaotsi. Kui kaotsiläinud nädalavahetusi juhtub aastas liiga tihti, kajastub see otseselt käibe ja kasumi real,” selgitab Gertti Kogermann kiiruse ja efektiivse logistika mõju tulemile.

Rahva Raamatu meeskond vaatab äriprotsessid alati kriitilise pilguga üle, kui ettevõttes tehakse tehnoloogilisi uuendusi või vahetatakse tarkvara versiooni. “Enamasti me ju armastame stabiilsust stiilis “nii-on-kogu-aeg-tehtud”. Suurema tarkvarauuenduse puhul ongi hea kõik protsessid uuesti läbi vaadata ja mõelda, kas needsamad kaks võlusõna – efektiivsus ja tootlikkus – on maksimaalselt rakendatud,” selgitab Kogermann. Ettevõtte põhiline võit seisneb ikka selles, kui tänu kiirematele äriprotsessidele saavutatakse tegevustes uus tase. Sel juhul on investeering tehnoloogiasse läinud asja ette.

Õigesti ajastatud e-äri kasvatab ettevõtet

Viimase nelja aasta suurimaks väljakutseks on Gertti Kogermanni sõnul olnud e-äri arendus. Paljud inimesed arvavad, et e-äri ja e-raamatu vahele võib tõmmata võrdusmärgi, kuid tegelikult tähendab e-äri valdavalt füüsilise raamatu ostmist internetipoes. E-raamatute osakaal moodustab Eesti turust vaid 1-2%.

Uue internetipoe lansseeris Rahva Raamatu meeskond kaks aastat tagasi ja mullu tehti sellele veel täienduseks Eesti jaekaubanduse kõige kaasaegsem mobiilirakendus ehk äpp. Gertti Kogermann meenutab raamatuäri dilemmat: “Ühelt poolt peame olema traditsionaalne, konservatiivne raamatumüüja. Meie Pärnu maantee raamatupoes, mis on tänaseks juba 104 aastat vana, käivad paljud kõrges eas inimesed ja räägivad, et käisid seal juba oma vanaemaga alates viiendast eluaastast. Sellise ajalooga poes me ei tohigi palju muudatusi teha. Teisest küljest oleme sees kiiresti arenevas ja innovaatilises e-äris, millele hakkasime fookust seadma alles viis aastat tagasi.

Internetipoes peab kõik olema kaasaja tipp! Internetipoes on lojaalsuse konkurents väga habras. See tähendab, et kui sinu e-kauplus ei ole kiire, mugav, lihtne, paindlik ja loogiline, on klient sealt 20 sekundiga läinud ja teda sinna tagasi saada osutub väga keeruliseks. E-äri arendamisel on meie suurimaks väljakutseks olnud oma mõtteviiside muutmine ja juhtkonna proovilepanek.”

Kogermanni sõnul tahab Rahva Raamat ka tulevikus olla eelistatuim raamatumüüja nii Tallinnas kui mistahes teises Eesti paigas. “Kliendid ei osta raamatuid ainult ühest kohast. Nad ostavad tihti traditsiooniliselt poest, mõnikord ka e-poest. Ühesuguse kvaliteediga Rahva Raamat peab olema kliendi jaoks igal pool olemas,” kirjeldab Kogermann tänapäeva raamatuäri dünaamilisust.

Rahva Raamatu juhtkonnas ei kahtle enam keegi e-äri vajalikkuses. Samas ei häbene Kogermann tunnistada, et just meeskonna mõtteviisi muutmine e-äri suunas oli suur väljakutse. “Viis aastat tagasi me ei osanud hinnata, kui palju digitaalne müügikanal ja digitaliseeritud sisu raamatuäri muudavad. Teadsime vaid seda, et kui e-raamatud muudavad maailma tõesti nii palju, nagu tollal arvati, tahame selleks tippvormis olla,” möönab Gertti Kogermann.

Teenindusahel peab olema terviklik

Uut mõtteviisi – teenindada klienti parimal võimalikul viisil igas müügikanalis – hakatigi ettevõttes selgitama. Veebipood oli Rahva Raamatul juba aastast 2006, aga tol ajal see oli väga sümboolne. “E-äri käivitamiseks oli vaja muuta kogu ettevõtte mõttemalli kõikides osakondades alates laost kuni turunduseni. Kõik meie töötajad pidid oma mugavustsoonist välja tulema,” meenutab Kogermann.

Rahva Raamatul pole enam suurt keskladu, vaid kõik raamatud on enamasti erinevate poodide vahel ära jaotatud. Interneti e-poes edukalt müümiseks on tihti vaja, et Viru keskuse Rahva Raamatu klienditeenindaja korjab müügisaalist kokku need raamatud, mida veebipoes on tellitud. Rahva Raamatu e-pood hakkas esimesena Eestis pakkuma ööpäevaringset kättetoimetamist ühe nädala asemel. “Palju oli küsimusi, et miks ometi? Vaadati, et e-äri müük on nii väike, et ööpäevaringne tarne ei tasu ära,” räägib Kogermann ettevõttes valitsenud meeleoludest. Neil päevil oli palju seletamist, et müük saab hakata kasvama siis, kui logistiline pool on korras.

Mõlemad Rahva Raamatu juhatuse liikmed on maailmas ringi käies palju teadmisi hankinud ning vaadanud, millised äriprotsessid erinevates ühiskondades töötavad ja millised mitte. Kogermann kirjeldab Inglismaal õpitut: “Viis-kuus aastat tagasi oli Inglismaal üle 1000 e-poe, kes müüsid muude kaupade hulgas ka raamatuid. Nende juhid ütlesid mulle, et õitsema hakkas nende äri tegelikult alles siis, kui suudeti üle Suurbritannia käivitada ööpäevaringne tarne.” Rahva Raamatu meeskond seadis endale eesmärgi ja hakkas paari kuu jooksul pakkuma sama kiiret tarnet.

Pärast Rahva Raamatu äpi lansseerimist eelmisel aastal käis Gertti Kogermann kauplusejuhatajatele isiklikult rääkimas, kui vajalik selle tutvustamine kliendile on. “Kaupluste juhatajad ja klienditeenindajad pidid aru saama, et mobiilirakendust kasutav klient leiaks lihtsamini üles vajaliku toote meie füüsilises poes või saaks sealt e-raamatuid või tsitaate sirvides peletada igavust näiteks järjekorras oodates. Rahva Raamatu äpi kasutaja, hoolimata sellest, millises poes ta ostu sooritab, on meie kõigi klient ja teenindusahel peab tema jaoks olema terviklik,” tõdeb Kogermann.

Ülemaailmne tunnustus

Sel kevadel esitasid Soome kirjastajad Londoni raamatumessil Rahva Raamatu Viru keskuse kaupluse ülemaailmsele “Aasta raamatupoe” konkursile kandidaadiks. Lisaks Rahva Raamatu Viru keskuse poele pääsesid lõppvooru veel neli maailma raamatupoodi: Austraaliast “Readings”, Itaaliast “Hoepli” ja Hiinast “Sanlian Bookhouse”, kelle müügiketti kuulub kokku 1000 poodi. Miks just Rahva Raamatu Viru keskuse pood? “Ametlikult öeldigi, et hinnati teenindust, väljapanekut ja atmosfääri. Soome kirjastajad, kes meid konkursile esitasid, on öelnud, et neil pole ühtegi nii ägedat raamatupoodi kui meil. Usun, et Põhjalas olemegi topis,” räägib Kogermann. Ta märgib, et see on 15 aasta tööle parim tunnustus.

Ka puhkusereisidel käies ei jäta Gertti Kogermann vahele ühtegi võimalust põigata sisse kohalikesse raamatupoodidesse või kohtuda kohalike raamatukaupmeestega. “Paraku on ikka nii olnud, et heal juhul leitakse keegi, kes sulle pool tundi kauplust näitab. Nüüd Londonis käies, peale “Aasta raamatupoe” tunnustust, tegeles juhtkonna liige meiega “Waterstones Piccadilly” kuuekorruselises raamatupoes lausa neli tundi ja mainis, et nemad nii kõvad tegijad ei ole,” muheleb Kogermann.

Pidev enesetäiendus ja julgus teha vigu

Ka maailmatrende jälgides pole alati lihtne aru saada, millised otsused äris on õiged ja millised mitte. Vastus küsimustele, kui palju, kuhu ja millal investeerida sünnib ikka siis, kui on olemas usk ideesse. “Paljusid investeeringuid pead tegema tulevikku vaadates. Viimase impulsi äpi tegemiseks saime USA-st e-äri konverentsilt statistikat vaadates, kui palju on info tarbimine liikunud mobiilsetesse kanalitesse ja äppidesse,” selgitab Gertti Kogermann.

Kuid on ka lihtsamaid investeerimisotsuseid. Näiteks paberivaba lao investeering otsustati korraliku arvutusega, milles taandati kõik ühikutesse – kui palju protsess liitrites ja kilodes kergemaks läheb. Arvutusi tehes tundus, et paberivaba ladu tasub end aastaga ära, aga tegelikult juhtus see poole kiiremini. Juhtkonna suurimaks väljakutseks peab Kogermann oskust teha vahet, milline investeering tuleb teha ettevõtte kui terviku konkurentsivõime paranemiseks. “Kõiki investeeringuid ei saagi mõõta,” on Kogermann veendunud. “Tuleb lihtsalt aru saada, kuidas need tervikut mõjutavad ja selle arengule kaasa aitavad.”