Reede, 27. Aprill
 

Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta

Autor
Sandor Elias
Advokaadibüroo TRINITI advokaat

Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis teha detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja -loa taotlemiseks. 

Ümbruskonda sobituv hoone planeerimismenetluseta 

Alates 1. juulist 2015 kehtiv planeerimisseadus võimaldab teha üldreeglist erandi. Ehk ilma planeerimismenetluseta saab olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale rajada ühe hoone koos teenindavate rajatistega. Ehitis peaks eeltingimusena sobituma juba väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi nii oma mahtude kui otstarbe poolest. Ühtlasi peab ehitis olema kooskõlas omavalitsuse kõrgeima astme ehk üldplaneeringus määratud kasutus- ja ehitustingimustega. Nende tingimuste täidetusel võib omavalitsus väljastada planeeringu koostamiseta projekteerimistingimused, mille alusel ehitusprojekti koostama hakata.

Kuivõrd kohtupraktikat on sätte kohta vähe, piirdun vaid tõdemusega, et tegemist on teatud juhtudel vajaliku ja mõistliku erandi, mitte aga linnaehituse uue reegliga. Huvitav on ehk ka, et varasema seaduse järgi läks detailplaneeringu ärajätmiseks reeglina tarvis naaberkinnisasjade omanike nõusolekut, enam mitte.

Olulisem on aga küsida, mis vahe on, kas kavandatud ehitisele kehtestatud nõudeid nimetada detailplaneeringuks või projekteerimistingimusteks. Projekteerimistingimused ongi tegelikult justkui planeering lihtsustatud kujul. Kalambuurina on paraku saatan siin mitte sugugi detailides.

Naabrid võivad oma õigused minetada

Nimelt detailplaneeringuprotsessis saab ja tulebki avalikkus kaasata juba planeeringu koostamise faasis, enne kehtestamise otsustamist. Huvitatud isikud, näiteks naabrid, saavad selleks enne oma arvamuse avaldamist tutvuda nii planeeritava hoonestuse ruumilise paiknemise kui koostatud mõjuhinnangutega. Omavalitsus peab kõiki ära kuulates ja erinevatest huvidest lähtudes tegema kaalutletud otsuse. Lõpuks on oluline seegi, et kui kellelegi kehtestatud detailplaneering kaalutlusvigade tõttu või muudel põhjustel õigusvastane tundub, saab ta kohtul paluda otsuse seaduslikkust kontrollida ilma, et peab tingimata põhjendama, kuidas planeering tema õigusi konkreetselt kahjustab.

Projekteerimistingimuste menetluses on protsess aga olulises nihkes. Tõsi, naabrid saab siingi juba enne tingimuste ehk "lihtsustatud planeeringu" väljastamist kaasata, ent projekteerimistingimuste andmise eel puudub nii neil kui omavalitsusel enamasti selge ruumiline ja mõjuline ettekujutus kavandatust. Seega võib kaasamine osutuda silmapetteks, kui on raske mõista, mille kohta täpselt arvamust avaldad. Projekteerimistingimuste väljastamise järel nõuavad osa omavalitsusi praktikas ehitusprojekti koostamisel uuesti naabrite kaasamist. See on muidugi tervitatav. Samas planeerimismenetluses on huvitatud isikute arvamust võimalik igakülgselt kaaluda ja otsustada, kas sellist ehitist lubada. Projekteerimistingimuste väljastamise järel, väidan, on ehitusloa andmisest keeldumine juba märksa keerulisem.

Koostöö ja kaasamine peab olema sisukas

Seega, retooriline küsimus, mis on sellises olukorras koostöö või kaasamise tegelik tähendus. Veelgi enam – siiani on kohtud asunud seisukohale, et minul kui naabril ei pruugi olla võimalik vaidlustada ka fakti, et mind on jäetud ilma õigusest osaleda planeerimismenetluses ja asendatud see oluliselt "lahjema supiga". Järelikult seda, kas projekteerimistingimuste erandi eeldused on täidetud, ei pruugi kohus ka saada üldse kontrollidagi.

Nõustuda tuleb, et ühelgi naabril ei saa olla vetoõigust ümbritsevasse kavandatus ja kui kõik on niigi selge, pole alati tarvis ka planeerimismenetlust. Arendajad ju samuti enamjaolt ei soovi naabritega tülli minna ja neid ega omavalitsust pole vaja ehitustegevuse soosimise eest demoniseerida.

Teisalt tahaks loota, et kirjeldatud võimalusest ei kujune uus praktika, kuidas naabrid oma ümbruskonna kujunemises kaasarääkimise võimalusest osavalt ilma jäetakse. Mõnegi minu meelest kahjuks vildaka kaasusega tutvununa soovitan oma kodukohas toimuval hoolikalt silma peal hoida.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Andmekaitsespetsialistil peavad olema vajalikud kompetentsid 24.04.2018

    Meie ettevõttel on isikuandmete kaitse üldmääruse järgi kohustus määrata andmekaitsespetsialist. Ettevõttes on olemas inimene, kes on ka varem andmekaitseküsimustega tegelenud, kuid kes ei ole läbinud andmekaitsespetsialisti koolitust. Kas võime ta määrata andmekaitsespetsialistiks või peab määrusejärgsel spetsialistil kindlasti olema mingisugune koolitus läbitud ja tunnistus ette näidata?
    Loe edasi..

  • Kuula Marketingi Instituudi Turundusraadiot 24.04.2018

    Internetipõhine "Turundusraadio" jagab nõu erinevatel aktuaalsetel turunduse, müügi ja mainekujundusega seotud teemadel. Saadet juhivad Marketingi Instituudi juht ja turunduskonsultant Anu-Mall Naarits ning suhtekorraldaja Raul Kalev. Saade uueneb teisipäeva hommikuti kell 10.00.
    Loe edasi..

  • Kuula Vikerraadio saadet Ettevõtlusminutid 24.04.2018

    Saade valmib koostöös Kaubandus-Tööstuskojaga. Kuulake igal esmaspäeval kell 13.05 (Uudis+ sees).
    Loe edasi..

  • Panoraamivabadus – vabadus, mis meil puudub 11.04.2018

    Eestis sisuliselt puudub üks vabadus, mille puudumisest paljud isegi ei tea. Tegemist on panoraamivabadusega, mis lubab pildistada, luua ja avaldada pilte alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest, skulptuuridest või muudest kunstiteostest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seadusi, mis võivad antud tööde suhtes kehtida.
    Loe edasi..

  • Ehituse töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumine 02.04.2018

    Tihti tekitab töövõtulepingulistes suhetes segadust küsimus, kui kaua saab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Aegumine on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Konsolideerimine
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen pearaamatupidaja
  • Trendsetter
  • epood
  • Avalik andbemaas
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254950  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
71  Koolitust
22254  Artiklit
52652  Registreerunud kasutajat
36255  Nädalakirja tellijat
33448  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017