Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline abi (praegu kuni 4474 eurot), mille eesmärk  on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist. Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. 

Kellel on võimalik ettevõtluse alustamise toetust taotleda? 

Eesti Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu või tööotsijana registreeritud mittetöötav vanaduspensioniealine inimene, kes:

• on vähemalt 18-aastane ja
• on läbinud ettevõtluskoolituse või
• kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.

Eesti Töötukassa loeb ettevõtluskogemuseks füüsilisest isikust ettevõtjana, äriühingu osanikuna või selle juhatuse liikmena tegutsemist vähemalt ühe aasta. Väiksema ettevõtluskogemuse puhul ei saa olla kindel, et taotlejal on piisav ülevaade ettevõtlusest ja ta on võimeline looma jätkusuutliku ettevõtte.

Kas mittetulundusühingu juhatuse liikme kogemus läheb arvesse ettevõtluskogemusena?

Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 1 lõikele 1 on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Kuna toetust antakse ainult äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse alustamiseks, mille eesmärgiks või põhitegevuseks on tulu saamine, siis ei saa olla kindel, et taotlejal on piisav ülevaade ettevõtlusest ja ta on võimeline looma jätkusuutliku ettevõtte omades mittetulundusühingu juhatuse liikme kogemust. Tulenevalt eelnevast ei kvalifitseeru toetuse taotleja ettevõtluskogemuse alusel ettevõtluse alustamise toetust taotlema. Sellisel juhul on vajalik, et taotleja omab majandusalast kutse- või kõrgharidust või on läbinud ettevõtluskoolituse.

Toetuse taotlemine ettevõtluskoolituse alusel

Kui soovite taotleda ettevõtluse alustamise toetust ettevõtluskoolituse läbimise alusel, peab ettevõtluskoolituse kogumaht olema vähemalt 56 tundi ja selle käigus omandatud teadmised järgmistel teemadel:

• ettevõtluse olemus, ettevõtja isiksuse omadused, äriseadustiku nõuded, ettevõtlusvormid, nende erinevused;
• äriidee analüüs, äriplaan ja selle koostamise põhimõtted ning äriplaani individuaalne koostamine;
• toode ja turundus (turg, sihtrühmad, nende prognoos, reklaam, müügi- ja jaotuskanalid);
• finantsplaneerimine (tulud-kulud, prognoosid, kassavooplaan, kasumiaruanne jmt);
• raamatupidamise põhialused;
• maksunduse alused, maksustamine;
• tööõigus (erinevad lepingute tüübid, nende sõlmimine, poolte õigused ja kohustused);
• töötervishoiu ja tööohutuse alane korraldus ettevõttes;
• ettevõtjale olulised infokanalid, tugistruktuurid, toetuse taotlemise võimalused.

Ettevõtluskoolitusena võetakse arvesse ka ülikoolis läbitud aineid, juhul, kui nende sisu ja maht vastab nõuetele. Et olla kindel, kas läbitud ainete maht on piisav, konsulteeri oma konsultandiga. Samuti on ettevõtluskoolitust võimalik läbida töötukassa kaudu.

Ettevõtluse alustamise toetust ei anta​: 

• olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks;
• olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
• isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
• isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;
• isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;
• isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
• isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust;
• tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga.
• rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordi ettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks;
• tegevuseks, mis on seotud üksnes ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega.
• tehinguteks äriühinguga, milles toetuse saaja on osanik või aktsionär või juhatuse liige;
• tehinguteks, mille üheks pooleks on toetuse saaja ja teiseks pooleks toetuse saaja sugulased (Perekonnaseaduse § 80) või toetuse saaja abikaasa;
• tehinguteks toetuse saajaga.
• osakapitali sissemakseks;
• rendi tagatisraha maksmiseks;
• krediidilepingu sissemakseks ja/või selle osamaksete tegemiseks.

Toetuse eest tehtavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriplaani elluviimiseks. 

Millised dokumendid tuleb töötukassale esitada? 

​Toetust taotlev töötu esitab töötukassale:

• avalduse (avalduse vorm),
• äriplaani (koostamise abimaterjal, äriplaani vorm),
• CV
• koopiad dokumentidest, mis tõendavad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lg 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist.

Avaldusel kinnitab toetuse taotleja oma allkirjaga, et ei esine asjaolusid, mis ei võimalda talle toetuse andmist ning märgib lisaks oma kontaktandmetele ja hariduse või ettevõtluskogemuse omamise andmetele ka taotletava toetuse summa.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lg 2 punkti 2 kohaselt on ettevõtluskogemuse tõendamine taotleja kohustus. Juhul, kui äriregistri andmed ei kajasta taotleja ettevõtlustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb võtta vastav tõend Maksuametist ja esitada see töötukassale ettevõtluskogemust tõendava dokumendina. 

Soovituslik on esitada dokumendid digitaalselt või iseteeninduse kaudu. Avaldus, äriplaan ja lisadokumendid peavad olema eestikeelsed.

Avalduse menetlemise kord ja tähtajad 

• Avalduse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva toetuse avalduse esitamisest arvates.
• Positiivse otsuse korral makstakse toetus välja 10 tööpäeva jooksul.

See, kas toetuse taotlejaga võetakse äriplaani menetlemise käigus asjaolude täiendavaks selgitamiseks ühendust, oleneb puuduste hulgast ja nende ulatusest. Juhul kui äriplaani puudused on olulised ja nende kõrvaldamine vajab taotlejapoolset põhjalikumat analüüsi või selgitamist, taotlejaga ühendust ei võeta. Sellisel juhul edastatakse taotlejale ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise otsus (äriplaan suure riskiga). 

Vaidlustamise kord ja tähtaeg  

Otsusega mittenõustumisel on toetuse taotlejal õigus 30 kalendripäeva jooksul otsusest teada saamise päevast alates esitada vaie Eesti Töötukassale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või sama tähtaja jooksul esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 

Toetuse saamisega kaasnevad kohustused  

• Toetuse saaja peab kuue kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest looma uue äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustama äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
• Toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanis toodud investeeringute tabelile ühe aasta jooksul toetuse saamisest.
• Toetuse saaja äriplaanis kavandatud majandustegevus ei tohi lõppeda enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmise päevast arvates.
• Toetuse saaja peab esitama Eesti Töötukassale toetuse kasutamise aruande vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest.
• Toetuse saaja peab võimaldama Eesti Töötukassal tutvuda ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavate dokumentidega kolme aasta jooksul toetuse ülekandmisest.
• Toetuse saaja peab võimaldama Eesti Töötukassal teostada paikvaatlust oma tegevuskohas kahe aasta jooksul toetuse ülekandmisest.
• Toetuse saaja peab toetuse tagastama täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.
• Toetuse saaja ei tohi võõrandada talle kuuluvat osa või aktsiat toetuse abil loodud äriühingu osa või aktsiakapitalist enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmise päevast arvates.

NB! Ettevõtte asutamine on lubatud alles peale toetuse laekumist taotleja pangakontole.  Toetuse laekumisega kaasneb töötuna arveloleku lõpetamine ning töötutoetuse maksmise lõpetamine.

LOE lisaks: Ettevõtluse alustamise toetuse saaja meelespea