Juhatuse liikme ametilähetus – kas ka välisriigi juhatuse liikmele

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kuigi lähetuse mõiste defineerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21, mille järgi on lähetuse põhisisuks fakt, et töötaja täidab tööülesandeid väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, ei välista asjaolu, et juhatuse liikmetel ei ole äriühinguga tavapäraselt töölepingulist suhet, juhatuse liikmete lähetusse saatmist. Juhatuse liikme lähetusse saatmist nimetatakse ametilähetuseks ning sarnaselt töötaja lähetamisele, kohalduvad ka siin teatud piirangud kulude maksuvabale kandmisele.

Küll aga tekib küsimus olukorras, kus Eesti äriühingu juhatuse liige tegutsebki just välismaal. Kas ka igapäevaselt teises riigis tööülesandeid täitvat juhatuse liiget on võimalik lähetusse saata ning kas Eesti äriühingu külastamine on sellisel juhul lähetus või mitte?

Mis on lähetus?

Nagu eelnevalt märgitud, on lähetuse sisuks ajutine töötamine väljaspool tavapärast töö tegemise kohta. Tulenevalt vabariigi valitsuse määrusest nr 110 (edaspidi määrus) loetakse juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab (määruse § 1 lg 3). Seetõttu ei ole juhatuse liikme töökoha määratlemisel oluline äriühingu enda asukoht ning juhatuse liikme töökohaks võib olla ka välisriik.

Olukorras, kus Eesti äriühingu juhatuse liige resideerub igapäevaselt välisriigis ning täidab seal harilikult juhatuse liikme ülesandeid, on tegemist juhatuse liikme töökohaga. Sellest tulenevalt loetakse lähetuseks üldjuhul sõidud, mida alustatakse juhatuse liikme sellisest töökohast ehk välisriigist.

Teine oluline praktiline küsimus on see, kas sõit välisriigi töökohast Eesti äriühingu tegevuskohta Eestis võib olla käsitletav lähetusena. Olukorras, kus juhatuse liikme töö tegemise koht on juba välismaal, on ka temapoolne Eesti ettevõtte külastamine kvalifitseeritav lähetusena. Vastupidine seisukoht (kui aktsepteeritav oleks näiteks sõit Soomest Lätti Eesti ühingu koosolekut pidama, kuid mitte Eestisse) ei saaks olla seaduse mõttega kooskõlas. Nimetatud küsimuse kontekstis on aeg-ajalt viidatud ka TuMS § 48 lg-le 51, mille järgi ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahel üksnes juhul, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Nimetatud käsitlus ei ole ülalkirjeldatud situatsioonis siiski korrektne, kuna selline sõit ei ole sõit mitte elu- ja töökoha vahel, vaid töökoha ja töökoha vahel, sõltumata sellest, et esimeses töökohas ka juhuslikult elatakse.

Lugege edasi e-ajakirjast SPETSIALIST juuni 2015

Allikas:  RMP.ee PDF-ajakiri SPETSIALIST

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll